Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"traallaeva" - 4 õppematerjali

Sõjasuvi Ruhnul
14
odt

Sõjasuvi Ruhnul

Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.'' Vanem Jegotõtšev sai major Navaginilt käsu minna oma rühmaga Kõiguste lahte, et toimetada dessant Ruhnu saarele. ,,Ma ju ütlesin, et teil tuleb veel pontoonidega tegeleda,'' lausus major. ,,Ja enam kui üks kord. Näete nüüd !'' Õhtuks oli 10.üksik sapööriroodu pontoonrühm juba Kõigustes. Kai ääres õõtsus terve dessantlaevastik. Jegorõtšev silmas liikurpraam, kahte puksiiri, nelja kaatrit ja traallaeva. Nende juures askeldasid punaarmeelased, kes laadisid trümmidesse lahingumoona, relvi ja toiduaineid. Merelt kostis vastu kallast purunevate lainete mühin-Riia lahel möllas torm. Raevukad tuuleiilid kihutasid kalda poole madalaid raskeid pilvi ja surusid maadligi peenemaid puutüvesid. Hakkas sadama. Varsti muutus sadu paduvihmaks, mis varjas tormitseva lahe. ,,On täna alles ilm! Paistab, et vanakurat ise peab pidu!'' põristas seersant Hodak bassihäälel.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Sadamate areng Eestis
11
docx

Sadamate areng Eestis

kiviaedu. Veel enne, kui sadam valmis, tuli tal üle elada suur tormikahjustus 1961.aasta aprillis. Vaevalt sai aga sadam valmis, kui teda tabas väga tugev torm 1969.a. kahjuks aga olid kahjustused nii suured, et veel tänaseks pole suudetud sadamat täielikult rekonstrueerida. Sadamasse oli rajatud ka kalavastuvõtupunkt ja külmhoone. Hangitud oli kalapaate ja püüniseid. 1969. aastaks oli Ringsu sadamasse soetatud püügivahendeid järgmises nomenklatuuris ja koguses: 6 traallaeva, 9 väiketraali, 12 kakuaampaati, 10 sõudepaati ja lisaks püüniseid, mis oli peale selliste üleelamiste märkimisväärne. 5 2. Tallinna sadam Riigiettevõte Tallinna Sadam moodustati 1992. aasta aprillis. 1996. aastal muudeti riigiettevõte aktsiaseltsiks, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik. Tallinna Sadam on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab aastatuhandetega mõõta, aga kui mitmega

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Traapüük
5
ppt

Traapüük

to it for being transferred on board the vessel which will haul in the net itself. Then, the "hauling vessel" pulls in together the bridles, the wings and the rest of the net. 94 95 Poorditraalimine 96 97 98 Poorditraalimine forward aft Ahter aft Vöör forward Parem parras starboard 99 Traallaeva tuled 100 Peamised traalimise ja traalnootade parameetrid, mida on soovitav arvestada perspektiivse traallaeva valikul oleksid: 1)Räime ja kilu traalpüük Pelaagilise traalnooda vertikaal ja horisontaalava mõõted ja traalikere kogupikkus piki topenanti (koos tiivaga, kuid ilma traalipärata), kuni: - avamerel (ICES'i alarajoonid 29. ja 28.2.) - 17 ­ 25 (sügavustel >35 m) m; 50 ­ 65 m ja 50 ­ 60 m - Soome lahe kesk ja idaosas - 10 ­ 15 m; 25 ­ 40 m ja 35 ­ 45 m

Merendus → Kalapüügitehnika
35 allalaadimist
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Süsisaba NEAFCi Varu kasutamist hinnatakse jätkusuutlikust püügipiirkondades tasemest kõrgemal olevaks. Rai NEAFCi püügipiirkondades Teadussoovitus on sihtpüügi keeld. Süvalest NEAFCi Püütakse üle jätkusuutliku taseme. püügipiirkondades Allikas: Keskkonnaministeerium 6.4. Laevastiku olukord Kalalaevade riikliku registri kaugpüügisegmendis 4S3 (Lisa 10) on 6 traallaeva (summaarne võimsus 9100 GT ja 15982 kW). Segmendi koguvõimsus (arvestades ka mitteaktiivsete laevade püügivõimsust, mille arvelt on võimalik kalalaeva sisse kanda) on 11 497 GT ja 18 193 kW. Võrreldes 2004. aastaga, mil laevad kalalaevaregistrisse 40 kanti, on aktiivsete laevade arv vähenenud 12 laevalt kuuele, ehk poole võrra. Kõik praegu registris olevad laevad tegelevad aktiivselt püügiga, neist neli laeva on

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun