JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt
Lõpplahenduses täielik masendus enamasti puudub. Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad näidendites tegelaste kirgi, puhastavad ja õilistavad neid. Alates 1640. kirjutas ta juba täielikus vastavuses klassitsismi eeskirjadega. Horatius (1640) Cinna(1641) Polyectus(1643) Rooma ajaloo ainelised, heroiline poeetika. Jean Racine(1639-1699) Dramaatik. Looming: klassitsistlik tragöödia. Eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest. Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi. Möllavadkires, elu reaalsed tungid ja tõukejõud. Tegelaste hingeelu kujutamine on peen ja tundlik; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides.
kitaarat, laulmist ja tantsimist) ka kirjanduslik sõnakunstilist haridust - keelte öppimist (kirjutamine ja · Sokrates sündis 469 a. kiviraiduri Sophronikos'e ja lugemine) ning poeetide, nii eepikute, lüürikute kui ka ämmaemanda Phainarethe pojana. Oma kodulinnast traagikute tekstide päheöppimist ja kommenteerimist lahkus ta vaid sõjakäikudest (kolm) osaledes, kus ta (Homeros, Hesiodos, Pindaros jt.) Alghariduse programmi olevat silmapaistnud vapruse ja vastupidavusega. kuulus ka arvutama öppimine (aritmeetika ja geomeetria Välimuse poolest, kui hinnata säilinud püstide järgi, ei algmed). Eriline koht oli aga gümnastikal. Siia kuulusid
käsitleb S looduse uurimist peamiselt eetiliselt ja usundiliselt seisukohalt kui vahendit loodusega ühinenud jumaluse tunnetamiseks, Lääne-Euroopa ammutas sellest teosest teadmisi loodusest. S oskas hästi pahesid, tugevaid afekte ja patoloogilisi seisundeid kujundada, laused lühikesed, teritatud. Afektide, piina ja surmaga puutume kokku ta tragöödiates, mida on meile tuntud 9. Kirj. peamiselt deklamaatorlikus stiilis, määratud lugemiseks. Vanakreeka traagikute süzeed, ent omapäraselt töödeldud. S valis sellised süzee, mis andsid talle rohkem võimalusi kannatuste, kirgede, võitluste kujutamiseks; kangelased tugevad, pürgivad eesmärgi poole. Keskseks tegelaseks tihti türann. Trag-idesse on kuhjatud igasugu õudusi, pateetilisi monolooge või pikki kõnesid, räägitakse veristest roimadest, ennetest, ilmuvad viirastused, surnute varjud. Tapmised laval. Tragöödiad: ,,Phaedra" (kuningatar avaldab armastust
annaabi.ee 
