suuna peaesindaja. Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise avatusega isiklikke hingelisi läbielamisi - õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tu-levikulootustele ning rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,ltaa-lia capriccio", 10 ooperit (Jevgeni Onegin", ,,Padaemand", Jolanthe" jt), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", «Pähklipureja"), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose (tsüklid «Aastaajad", «Lastealbum")
3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika, romansid., sümfoonilised süidid (seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks. 6 sümfooniat ( Romeo ja Julia, Torm, Itaalia capriccio, Francesca da Rimin, 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Padaemand), 3 balletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert. Muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19
Pariisi seltskonnaelu iseloomustus Pariisi seltkonnaelu oli väga kirju ja draamarohke. Pariisi seltskonnaelust saab hea ettekujutuse lugedes Honore de Balzaci teosest Isa Goriot. Selles teoses on kirjeldatud Pariisi seltskonnaelu telgitaguseid, probleeme ja põhimõtteid. Pariisi seltskonnaelus oli üheks suureks probleemiks väimehedraama. See oli selle aja igapäeva ühiskonnas tõeliseks traagikaks. Balzaci teoses tuleb see probleem esile läbi selle, kuidas peategelase isa gorioti tütred hakkavad isa kohtlema kui viimset kerjust. Seda sellepärast, et mõlemad tütarde väimehed ei salli isa ja tahavad temast lahti saada. Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi olla ja suhtlevad isaga salaja . Kuigi nende isa oli kõik selleks teinud ja andud et tütred saaksid parima elu, ta toetas neid rahaliselt ja lausa jumaldas enda tütreid.
Teos jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Naturalism kirjandusvooluna- 1860.-1870. aastatel Naturalism- realismi äärmuslik vool tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870. aastatel. Selle teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Selle kujunemist mõjutas tugevasti
suuna peaesindaja.Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise avatusega isiklikke hengelisi läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ing rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on ,,Romeo ja Julia" ,,Torm" ,,Francesca da Rimini" ,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis
Teos jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism.