Süüfilise diagnoosimist alustatakse küsitlemisest, suguelundite, naha ja limaskestade vaatlusest, lümfisõlmede katsumisest. Esmashaavandist või laiadelt kondüloomidelt, võetakse pulgakesega eritist ja uuritakse mikroskoobiga, kas leidub elusaid haigustekitajaid. Tekitajaid on võimalik ka süstla abil lümisõlmest. Kuna treponeemi ei saa kunstlikult kasvatada, määratakse veeniverest kaitsekehi. Teste on väga paljude nimedega (RPR, VDRL, TPI, FTA- ABS, TPHA jne.), neid kõiki ei kasutata korraga. Odavamad vähem täpsed testid on võimalike nakatunute väljasõelumiseks (skriiningtestid), kallimad ja täpsemad proovid diagnoosi kinnitamiseks.Testidega vaadatakse ka, kas haigus on allunud ravile või kas inimene on äkki uuesti nakatunud. Osa proove jäävad positiivseks kogu eluks, seega võiksid haiged ka ise oma analüüside nimetusi ja numbrilisi väärtusi teada, et vältida hilisemaid segadusi nt.rasedusega arvele minnes
Süüfilise diagnoosimist alustatakse küsitlemisest, suguelundite, naha ja limaskestade vaatlusest, lümfisõlmede katsumisest. Esmashaavandist või laiadelt kondüloomidelt, võetakse pulgakesega eritist ja uuritakse mikroskoobiga, kas leidub elusaid haigustekitajaid. Tekitajaid on võimalik ka süstla abil lümisõlmest. Kuna treponeemi ei saa kunstlikult kasvatada, määratakse veeniverest kaitsekehi. Teste on väga paljude nimedega (RPR, VDRL, TPI, FTA-ABS, TPHA jne.), neid kõiki ei kasutata korraga. Odavamad vähem täpsed testid on võimalike nakatunute väljasõelumiseks (skriiningtestid), kallimad ja täpsemad proovid diagnoosi kinnitamiseks. Testidega vaadatakse ka, kas haigus on allunud ravile või kas inimene on äkki uuesti nakatunud. Osa proove jäävad positiivseks kogu eluks, seega võiksid haiged ka ise oma analüüside nimetusi ja numbrilisi väärtusi teada, et vältida hilisemaid segadusi nt.rasedusega arvele minnes.
tekitaja vastased antikehad (vastukehad) ja siis on süüfilist võimalik diagnoosida juba vereproovidest Esmashaavandist või laiadelt kondüloomidelt, võetakse pulgakesega eritist ja uuritakse mikroskoobiga, kas leidub elusaid haigustekitajaid. Tekitajaid on võimalik ka süstla abil lümisõlmest. Kuna treponeemi ei saa kunstlikult kasvatada, määratakse veeniverest kaitsekehi. Teste on väga paljude nimedega (RPR, VDRL, TPI, FTA-ABS, TPHA jne.), neid kõiki ei kasutata korraga. Odavamad vähem täpsed testid on võimalike nakatunute väljasõelumiseks (skriiningtestid), kallimad ja täpsemad proovid diagnoosi kinnitamiseks. Testidega vaadatakse ka, kas haigus on allunud ravile või kas inimene on äkki uuesti nakatunud. Osa proove jäävad positiivseks kogu eluks, seega võiksid haiged ka ise oma analüüside nimetusi ja numbrilisi väärtusi teada, et vältida hilisemaid segadusi nt.rasedusega arvele minnes.
Negatiivse tulemuse korral väljastatakse vastus: negatiivne ja rohkem analüüse ei teostata. Positiivne tulemus tuleb kinnitada. Esimeseks kinnitavaks uuringuks on treponemaalne testsüsteem, mis eristab IgM ja IgG antikehi. Kinnitavate analüüside positiivse tulemuse korral teostatakse haiguse kulu ja ravi efektiivsuse jälgimiseks RPR. Kaasasündinud süüfilise diagnostika Vastsündinul kasutada ainult veeniverd. T.pallidum’i antikehade tiitri määramine RPR, TPHA abil paralleelselt ema verega. Kui lapse sõeluuring positiivne , siis eraldi määrata IgM kahel erineval meetodil. Nelja –või enamakordne tiitri tõus võrreldes ema tiitri väärtusega viitab kaasasündinud süüfilisele. Süüfilise seroloogilised testid: - treponemaalsed e. spetsiifilised testid: - TPHA (T. pallidum hemmagglutination assay)- IgG ja IgM koos; - TPPA (T. pallidum particle agglutation)- IgG ja IgM koos;
• Kultuuri ei saa kasutada • Seroloogia: Mittetreponeemsed reagiintestid – RPR, VRDL (veneral disease research laboratory test). Valepositiivsed reagiintestid rasedatel, immuniseerimisjärgselt, müokardi infarkti järgselt, süstivatel narkomaanidel, AIH, kroonilise maksapatoloogia korral. Valenegatiivsed sekundaarse süüfilise korral lahjendamata seerumiga (HIV+) Spetsiifilised – TPHA (hemaglutinatsioon), MHA-TP (mikrohemaglutinatsioon), FTA-abs (immuunfluorestsentsi absorptsioonitest). Primaarse süüfilise puhul esmalt positiivsed FTA-abs ja EIA IgM. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikravim, allergia korral doksü või tetratsükliin. Profülaktikas turvaseks, infitseeritute partnerite ravi. Endeemilise süüfilise, yawsi ja pinta eliminatsioon organiseeritud rahvatervishoiu meetmete kaudu: pidev ravi ja harimine.
annaabi.ee 
