ALBILIASTE SÕJAD: albilased olid kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12-13. Sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi. Kiriku algatatud ristisõjas nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati. Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilaste võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. LÕUNA-PRANTSUSMAA ALLUTAMINE KUNINGAVÕIMULE: Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond) Toulouse hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. PHILIPPE ILUS JA MADALMAAD: Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga. Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtai lahingus. 1302 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne’I (endise Aktivaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria.
1095 Clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja moslemeid välja ajama. Hüüdlauseks sai: " Jumal tahab seda!" Esimene ristisõda (1096-1099) Ristisõdadest olid huvitatud feodaalide teised ja kolmandad lapsed, kuna sõda tõotas neile rikkust ja rakendust (esimene poeg päris isa varanduse). Alates 1096. aastaks hakati Pühale Maale liikuma suured sõjaväed, umbes 40 000 ja juhiks oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulousi krahv Raymond. Ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli alla ja sealsele valitsejale Basileusele tuli see üllatusena ja tal õnnestus sõdijad algul maalt välja lüüa. Ristisõdijate väed olid oma eesmärgiks võtnud välja jõuda Jeruusalemma. Aastal 1099 Jeruusalemm vallutati. Korraldati palju tapmisi, mille tulemusens umbes 10 000 islamiusulist hukkus. Esimese ristisõja peaeesmärk oli seega täidetud. Et kaitsta oma valdusi Pühal Maal asutati kolm vaimulikku ordut. · Templi ordu
-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine ajendas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga domeeniga Navarra ja Champagne'i ning Flandria. Kutsus paavstiga võideldes esimest korda kokku generaalstaadid ja tõi 1309 paavsti residentsi Avignoni (nn Avignoni vangipõlve algus). Et parandada finantsolukorda, pagendas juudid, konfiskeeris nende varanduse ja hävitas Templiordu (1312)
-13. sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi (viimase järgi nimetus). Kiriku algatatud ristisõjas, nn albilaste sõdades 1209-29 enamik albilasi hävitati, Languedoc laastati ja liidendati Prantsuse kuninga valdustega. Albilastega võitlemine äratas inkvisitsiooni ja dominiiklaste ordu asutamise. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõimu Languedoc (endine Toulousi krahvkond)( ). Toulouse'i hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus Philippe III Vapra poeg ja Louis Püha pojapoeg. (1285-1314) Liitis kuninga domeeniga Navarra ja Champagne'i ning Flandria. Kutsus paavstiga võideldes esimest korda kokku generaalstaadid ja tõi 1309 paavsti residentsi Avignoni (nn Avignoni vangipõlve algus). Et parandada finantsolukorda,
annaabi.ee 
