Inglise filosoof John Locke ei pea üksikindiviidi sõltumatuks. Tema arvamuse kohaselt sõltuvad inimeste poliitilised ning moraalsed kohustused üksteisest ning inimkonna eesmärgiks peab olema võimeka ühiskonna loomine. Toimiva riigi loomisel tuleb esindada enamuse huvisid, jättes valitsejale kohustuse valitseda riiki just rahva tahte järgi. Temal tuleb vaid endasse vaadata ja mõelda, kas ta on piisavalt hea valitseja, et oma rahvaga nõustuda. Kui ta seda aga pole, võib see riigi viia totaalsesse hukatusse ning päästa saab ainult valitseja, kes suudab rahvast ning sealjuures ka iseend valitseda. Paljud filosoofid peavad riigi hea toimimise aluseks valitsejat, kes peab mõistma nii iseend kui ka rahvast. Samas ei saa olla ühte ilma teiseta. Tühipaljas valitseja ei tee üksi mitte midagi - talle on vaja kõrvale ühiskonda. Kuid ühiskonna õigele teele juhatamiseks on valitseja kohustuseks tunda ning valitseda kõigepealt iseenda ning alles siis inimeste üle.
suudetud nende haiguste levikut piirata. Euroopa riikides ja Ameerikas on imikute vaktsineerimised kohustuslikud, mis võtavad ära riski haigestuda mõnda levinud nakkushaigusesse. Rikastes riikides on rohkem levinud südame- ja veresoonkonna haigused ning erinevat tüüpi vähid, mis peamiselt on pärilikud haigused. Perekonnas elatiseteenija surma tagajärjeks võib olla elukeskkonna halvenemine ja kitsikus, kuid riik toetab selliseid peresid ning nälga ja totaalsesse vaesusse langemine on peaaegu võimatu. Euroopas on suuremaks probleemiks raskete geneetiliste haiguste tõenäosuse suurenemine. Saastatud elukeskkond ja liigselt töödeldud toiduained mõjutavad geneetika haiguste sagenemist. Ülemaailmseks probleemiks on aga HIV-viirus, mis levib väga kiiresti ja millest võib välja kasvada AIDS, mis lõppeb surmaga. 2005. aastal elas maailmas umbes 40,3 miljonit HIV-nakkusega inimest,
2009 - São Paulo Prize for Literature -- Shortlisted in the Best Book of the Year category for A Viagem do Elefante The Swedish Academy selected Saramago as 1998 recipient of the Nobel Prize for Literature. Romaan «Pimedus» räägib sotsiaalsest apaatiast ehk ükskõiksusest. «Pimedus» Saramago "Pimedus" on allegooriline katastroofiromaan, mis kirjeldab epideemilise nägemiskaotuse küüsi langenud riigi ja inimeste totaalsesse kaosesse vajumist. Esimesed mõned sajad valgushaigusse nakatanud isoleeritakse ühiskonnast ning suletakse hullumajja, kus ühed organiseeruvad peagi võitluseks võimu ja kõige jäledamate privileegide eest ja teistele jääb üle võidelda vaid väärikuse säilitamise nimel. Väljaspool hullumajamüüre jätkab epideemia oma tööd, kuni tontlikku valgesse pimedusse mattub kogu maa. Allikad https://en.wikipedia
Tema ennustustes pole paraku palju rõõmustavat -- tulekul on kriis, katastroof, kõigi seniste väärtuste langemine. Nietzsche nimetab seda protsessi nihilismiks. Nihilism on tema arvates paratamatu, kuna Euroopa kultuur suudab mõelda ainult lõppeesmärkide, lõppväärtuste kaudu (kas pole just Lääne inimesele ainuomane küsida "miks")? Nietzsche paneb hilismodernsele vaimsusele diagnoosi: ülemeelelised väärtused (Jumal, platonlik hüvesuse idee) langevad, mis viib kultuuri totaalsesse kriisi. Üritatakse küll kõrgemate väärtuste tühjaks jäänud kohta hädapärast täita (nt. materiaalsete väärtustega või demokraatiaga), kuid sellest pole abi -- üleüldine "asjata"-paatos levib üle Euroopa, pannes nõrku hukkuma ning tugevamaid valimatult hävitama, seda mis ise ei hukku. Siiski kumab Nietzsche visioonis ka rõõmsaid toone -- nihilism ei pruugi tähendada apokalüpsist. Just nihilistlik
Zaratustra oli kursis tolleaegsete rituaalidega, millega ta ei olnud päri ohverdati loomi, peeti orgiaid haoma (joovastav jook) manustamisega. Zarat. leidis, et haoma manustamine ja ohverdamine on läinud liiga rohkeks. Zarat. tahtis taastada tasakaalu maailmas ning leidis, et asha on paigast ära meie maailm toimib täna asha tasakaalule väitis, et ülikkond ja preesterkond on astumas ashast drugi ehk asha vastandisse, totaalsesse tasakaalutusse, kaosesse Umbes 20. aastaselt läks ta eksiili ning kuulutas oma ideid 30-aastaselt sai ta oma esimese nägemuse Ahura Mazdalt, mille järgi hakkas jutlustama uut religioosset sõnumit: on üks jumal, kes on kõige looja ja headuse allikas Zaratustra on Ahura Mazda poolt valitu, kelle ülesanne on olla vahendaja ning viia Ahura sõnum rahvale Esimesena aktsepteeris tema nägemusi Vitashpa ning ta aitas tema ideid levitada
annaabi.ee 
