jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb. Komata: Midagi kindlalt väita on mõistagi veel vara. Komaga: Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara. Sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab 'näiteks'. nt. Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jäid võistlusele tulemata. NB! Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole. nt. Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida. Dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: nt. Tallinn, 12. märts 2001 NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole. nt. Elvas 30. juunil 1962. a. Esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest. nt. Kessel, Mari, Goethe, Johann Wolfgang von. Kümnendmurru täis- ja murdosa: nt. 16,79 Koolon Koolon pannakse:
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
(da-tegevusnimi, v-kesksõna, des-vorm, mine-tuletis) > komaga või komata: Parem puhata(,) kui mängida. Tapeetimine ei ole suurem töö(,) kui kamina ehitamine. Võrdlustarindid, kus võrdlussõna seisab lause algul > komaga või komata: Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. Kui nagu tähendab 'näiteks' > koma: Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jätsid võistkonna välja panemata. Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased > koma ei panda: Niisuguseid torumehi nagu Mart ja Peeter on raske leida. Lauselühendid. 6 KOMA (lause keskel mõlemal pool) Järeltäiendiks olevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid: Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema.
Midagi kindlat väita on mõistagi veel vara. Mõistagi on midagi kindlat väita veel vara. Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara; 10. sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab `näiteks' (SÜ 126): Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jäid võistlusele tulemata. NB! Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole: Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida. Koma eraldab veel: 1. dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: Tallinn, 12. märts 2001; NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole: Elvas 30. juunil 1962. a. 2. aadressi osi, kui need pole kirjutatud üksteise alla: Meie aadress on Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn; 3
annaabi.ee 
