Butüleenid (Buteenid) NAFTA DESTILLATSIOONI PRODUKTID C SISALDUSE segatakse aurustist 4 tulevate kuumade 7. MTBE tootmine JÄRGI: krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. 8. 1,3-Butadieeni tootmine 1.Gaasid C1-C5 - looduslik gaas Raske fraktsioon suunatakse kolonni põhjast toruahju 1 9.PRODUKTID METAANI BAASIL 2.Bensiin (gasoline) C6-C10 - lennukibensiin, autobensiin, kergeks krakkimiseks (480°C ja 4000-5000 kPa) . Need on peamiselt metanool ja formaldehüüd. kuivpuhastuse lahusti, metallipinnalt rasva lahusti Kergefraktsioon koos krakkproduktidega juhitakse kolonni Metanooli toodetakse CO ja H 2 segust. Formaldehüüdi 3
Värvained: Ti, V, Cr, Fe, Co, Ni, Cu.... oksiidid Kilinkrit saab toota nii märjal kui ka kuival meetodil. Tootmise meetodid Märg protsess: toorsegu kuiv purustamine & 5 põhifaasi: peenendamine, jahvatus märjas toru-või kuulveskis, Toorsegu ettevalmistus klassifitseerimine, pumpamine korrektsiooni Sulatamine basseinidesse ning sealt toruahju. Vormimine Kuiv protsess: toorsegu jämepurustus haamerveskis, Lõõmutamine kuivatamine, sõelumine, jahvatus toruveskis, Poleerimine (lõppviimistlus) õhkseparatsioon ning suunamine toruahju. Kõrgeim Sulatamine. Kasutatakse nii pott-kui ka vannahjusid. temperatuur ahjus on 1400 1450 °C
Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis . Toornafta läbib kõigepealt esimese ja teise kolonni soojusvaheti, mille tulemusena ta soojeneb üles, seejärel suunatakse ta esimese kolonni toruahju, kus ta kuumutatakse üles ning juhitakse esimese kolonni alumisse otsa. Toruahjus põletatakse vedel-või gaasilist kütust. Kolonnist väljuvad (bensiini) aurud kondenseeritakse ning osaliselt suunatakse kolonni .Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil oleneb nafta koostisest . Mootorikütus on seda kõrgema kvaliteediga, mida kõrgem on oktaanarv. Peale selle peab kütus olema keemiliselt stabiilne, mittekorrodeeriv .Lennukibensiin ;diisel. 4.Määrdeõlide tootmine
kus nafta fraktsioneerimine toimub samal põhimõttel, nagu seda nägime laboriseadmes. Vaata järgmisel slaidil, kuidas destillatsioonikolonnid töötavad. 122.Destillatsioonikolonn koosneb erineva temperatuuriga korrustest. Temperatuur on kõrgem allpool ja madalam ülalpool. Vaatame järgmisel slaidil, kuidas see süsteem toimib. 123.Nafta koostises olevad süsivesiniku molekulid liiguvad destillatsioonikolonni läbi toruahju. Pane tähele, et kolonni satuvad erineva süsinikahela pikkusega süsivesiniku molekulid, mille keemistemperatuurid on erinevad. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem on keemistemperatuur. Toruahjus kuumutatakse naftat nii, et kõik fraktsioonid peale destillatsiooni jäägi on gaasilises olekus. 124.Toruahjus aurustumata jäänud osa naftast ehk masuut väljub destillatsioonikolonni alumisest otsast. Laborikatses oli see destillatsiooni jääk,
Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C. Savi kuivab, praguneb ja savitükid veeretatakse ümarikeks kuulideks. Vee kiire aurustaumise tõttu kuulid paisuvad mahult 2...3 kordseks. Saadakse ümarad poorsed terad, mis on pealt kaetud tiheda ja tugeva paakunud kihiga. Kuulide poorsus on 60...80%, tihedus 400...800kg/m3, _=0,09...0,19W/mK. Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10... 20mm
paisub 10-15 korda. Kõige rohkem on kasutatud katuslagede soojustamiseks. Samuti on toodetud ka bituumeniga segatud perliiti (bituumenperliiti), millest valatakse katusele vajaliku paksusega soojustuskiht ja sellele tuleb katusekate Muud mineraalsed soojusisolatsioonimaterjalid Kergkruus valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Vedel savi ilma eelneva kuivatamiseta toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiiresti 1100-1200 kraadini, mille tõttu tekkivad ümarad poorsed terad, mis on pealt kaetud tiheda ja paakunud kihiga. Kergkruusa tihedus on 400-800 kg/m3. Toodetakse mitmes fraktsioonis alates liivast kuni 10-20mm-ni Kasutatakse lamemekatuste isoleerimiseks ja kallete andmiseks, samuti põrandates ja ka teedeehituses Mullbetoonid on kerged betoonid, milles puudub jämetäitematerjal ja millede mahust