ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. sõiduki kere on stabiilne 3. mugavus on tagatud 4. TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga. Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks aga fikseeritud jäikus (st ei saa kasutada progresseeruvat jäikust).
Lehtvedrud liigitatakse: 1. Poolellipsvedru (tagasillal reeglina koos abivedruga) 2. Paraboolvedru, mis on: · Kergem · Pehmem · Kulub vähem (vedrulehed puutuvad kokku vaid otstest ja keskelt). 1.3 Torrosioonvedrustus TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese) Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga. Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks aga fikseeritud jäikus (st ei saa kasutada progresseeruvat jäikust). 1.4 Õhkvedrustus
ühendatud vertikaalse ja horisontaalse teljega liigenditega, mis võimaldavad telikutel teineteise suhtes pöörduda. 25. Masina vedrustuse ülesanne ja liigitus. Ül on summutada vertikaalsuunalised võnkumised masina liikumisel ebatasasustel ja suurema kiirusega masinate juures säilitada rataste kontakt toetuspinnaga. Elastsete elementide tüübi alusel tuntakse: a) mehaanilist – vedruterasest valmistatud leht-, spiraal- või torsioonvedrusid mis asetatakse raami ja sildade vahele b) pneumaatilist – silla ja raami vahele asetatud pneumosilinder, mis torustikuga ühendatud pneumoakumulaatoriga ja milles säilitatakse masina vastav rõhk ja c) hüdraulilist – võib olla lahendatud kas õliamortisaatoritega või hüdroakumulaatoriga vedrustusega, mis koosneb silla ja raami vahele asetatud hüdrosilindrist ja hüdroakumulaatorist, mis ühendatud masina üldisesse hüdraulika süsteemi. 26. Masina käiguosa ülesanne ja liigitus
Jõuülekandeis on kasutusel põhiliselt rull- ja hammasketid. Rullketid võivad olla ühe-, kahe- või kolmerealised. 64. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud) 65. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus.
Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Enamasti koosneb kettülekanne vedavast ja veetavast kettirattast ning neid hõlmavast ajatsükleist. Veel kuulub sinna juurde karter või ohutustehniline piire ning keti pingutus- ja määrimisseade. 65. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut. löökide ja vibratsioonimõju leevendamiseks mehaanilistes jõudude ja momentide tekitamiseks ning käivitusenergia akumuleerimiseks Tõmbe-, surve- ja väändevedrud (keerdvedrud need 3) 66. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus. Reduktoriks nim
roomikvankrite külge ja viimased omakorda liikumatult toesega. Sobib aeglastele masinatele. Roomiktraktorite pooljäik vedrustus tehakse 3- või 4-punktilisena. Kolmepunktilisel vedrustusel on roomikvankrid ühendatud toesega esiotsas elastselt, neljapunktilisel nii esiosas kui ka tagaosas. Kolmepunktilise vedrustuse korral takistusest üle sõitmisel saab üks roomikvanker teise suhtes püsttasandis nihkuda. Neljapunktilise pooljäiga vedrustuse korral kasutatakse torsioonvedrusid ja suunurhoobasid. Roomiktraktorite elastne vedrustus jaguneb olenevalt tugirullikute vedrude viisist: · balansiirvedrustus · hoobbalansiirvedrustus · üksikvedrustus. Vedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Amortisaatoril on 4 klappi kaks kolvis ja kaks silindris. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid
annaabi.ee 
