Siibri ehituse ja liikumise järgi võib juhtpea jaotada kolmeks. 1liugsiibriga 2pöördsiibriga 3kolbklappidega juhtpead Neist 2 esimest on levinud lääne masinatel. PÖÖRDSIIBRIGA 1 torsioonvõll 2 siibrivõll 3 kere 4 pöördkolb 5 kanalid 6 peavoolukanal 7 jõusilindriühendustoru (tagasivool) 8 ----:---- 9 alumine ringkanal 10 rooliratta hammasvõll 11 tift 12 sissevool 13 tagasivool Pumba ristlõige Seda süsteemi kasut. hammaslatt rooliga sõiduautodel. Torsiooni võlli üks ots on ühendatud tifti abil siibrivõlliga ühendatud ja teine otsa tifti abil roolireduktori hammasratta võlliga. Hammasrattavõlli üks ots on ühendatud pöördkolviga ja teine ots hammasrattaga, mis liigutab hammaslatti. Otsesõidu asendis on kõik kanalid avatud. Kui keeramine on kerge, siis on torsioon võllile väänet ei teki ja hammasratast pööratakse ilma,et siiber muudaks asendit. Kui rooliratta pööramine muutub raskemaks, ületab pöördemoment torsioonvõlli
Ökol. roll: lagundajad, teistele loomadele toiduks Tigude asümmeetriline keha eristub sisusekotiks ja lihaseliseks jalaks. Jala eesosas on pea, mis kannab jätketel asuvaid meeleelundeid ja suuava. Peas olev peaaju koosneb liitunud närvitänkudest. Tigude iseärasuseks on koja esinemine ja torsioon: protsess, mille käigus on keha keerdunud kuni 180 kraadi, mistõttu on tigudel välja kujunenud unikaalne organite paigutus ja pärak on nihkunud pea kohale. Torsiooni tõttu on parema kehapoole elundid redutseerunud - tigude keha on asümmeetriline ja paarilistest organitest (nt neerud, kopsud, südamekojad) on säilinud ainult vasakpoolsed. Torsiooni tekkepõhjused on ebaselged, kuid tõenäoliselt on tegu kaitsefunktsiooniga, sest võimaldab kaitsva koja varju tõmmata esmalt pea ja seejärel jala. Mõnede tigude vastsestaadiumis on keha bilateraalsümmeetriline, kuid täiskasvanuks saades pöördub. Nälkjate koda on sekundaarselt redutseerunud. KARBID
· Palju peeni torusid ühte suuremasse (näiteks 100mm-sisse 3peent). · Vabad torud. · Prognoos tekkivatest tõmbejõududest. · Kaabli suurim lubatud tõmbejõud. · Veopikkused. · Veopea ehitus. · Veojõu mõõtmine ja piiramine. 38 · Vedu mitmest või mitmest punktist, vaheava. · Hõõrdejõu vähendamine (määrdeained, mikropallid). · Torsiooni piiramine (lõikurid). · Paigaldustemperatuur. · Kaitse vee ees (rasvatamised või rõhu all kaablid). · Mehhaaniline kaitse kaablikaevudes. · Jäätuv vesi kanalitorus. Vanade kanalitorude kasutamine valguskaablipaigalduses on tavaline. Üht peent (Q 15-20mm) valguskaablit ei tasu panna näiteks 100mm torusse. Toruruumi saab kasutada pannes sinna palju peeni valhuskaableid. Lisatorud võib asetda samaaegselt valguskaabliga. Kaabli kerguse ja
Ori-regioonid on alati A-T rikkad, praimeriks DNA või RNA või valguga seondunud nukleotiidid, praimerit on vaja selleks, et polünukleotiidahelal oleks vaba 3-OH ots, kuhu DNA-polümeraas saaks liita nukleotiide. 15. Milline ülesanne on replikatsioonis helikaasidel ja topoisomeraasidel Helikaasid - ensüümid, mis vastutavad DNA kaksikheeliksis vesiniksidemete lõhkumise eest aluspaaride vahel Topoisomeerid - ensüümid, mis leevendavad torsiooni jõude sinna katkeid tehes (et nö pinge välja lasta). Kõrvaldab superspiraale ja soodustab DNA kaksikahela lahtikeerdumist. 16. Mis on replikon? Replikon on replitseerunud DNA-segment, mis on lähtunud ühest alguspunktist (koht, mis on läbi teinud replikatsiooni ehk koht, kust algab kaksikahelalise DNA lahtiharutamine). Hiljem liidetakse kõik replikonid tagasi kokku. Replikatsiooni ajal on inimese kromosoomides kuni 10 000 replikoni. 17. Kirjelda replikatsioonikahvli liikumist
annaabi.ee 
