odavise ja 1500m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklased Martti Soosaar (sündis 3. detsembril 1977) on eesti kümnevõistleja. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja treenis Tiina Toropi juhendamises. Seitsmevõistluses sai ta 2000. aastal 5194 punkti. Parim teivashüppe tulemus sisevõistlustel oli 4.40. Aastal 2000 kogus ta kümnevõistluses 7012 punkti. 110 m tõkkejooksus sai ta aja 15,45 Aastal 2001 kogus ta Tartus kümnevõistluses punktisumma 7031. Ta osales 2001. aastal Pekingis 21. universiaadl. Aastal 2002 jäi ta Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel Villu Sepa ja Ranel Rünga järel 6854 punktiga kolmandaks.
jooksukiirust ning vajavad mõtteid mitmekülgseks harjutamiseks. Töös on kirjeldatud ja 3 ära toodud hulk kasulikke treeningvõtteid ja harjutusi ning kokkuvõte autori oma kogemustest ja eelistustest. Loovtöös kasutatud infot on kogutud spordiraamatutest, internetilehekülgedelt ja artiklitest. Suurimat teoreetilist abi ja tuge pakkusid spordipedagoogide Hans Torimi ja Tiina Toropi kirjutised ja Maarika Veigeli noortele kohandatud veebipõhised materjalid. Huvitavaid praktilisi harjutusi tõkkesprindi treeningute mitmekesistamiseks leidub Marika Mangluse näidisõppevahendis. Ühtlasi tahab autor tänada kõiki oma konkurente, kes teda võistlustel kõvasti pingutama sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus
Kirjandussemiootikat tuleb arendada tuginedes poeetilisele loogikale, kus pidevuse jõud oleks intervallis 0-2, jätkuvus, milles 0 näitab (denotes) ja 1st hüpatakse lihtsalt üle. 1 all mõtleb Kristeva sotsiaalseid, psüühilisi jne. “keeldusid” (Jumal, seadus, definitsioon). Realistlik kirjandus kuulub kirjeldava narratiivsuse alla ja on monoloogiline, intervallis 0-1. 0-2 poeetilise loogika saavutab vaid karneval. Bahtini sõnade klassifikatsioon (vt. selle kohta Toropi järelsõna Bahtinile, lk. 288-289; Kristeva midagi olulist ei lisa). Denotatiivsete sõnade sisedialoog. Kirjutamine kui jälg dialoogist enesega (teisega), kirjaniku distantsist iseendast. Jutustus on jutustuse subjekti (S) ja adressaadi (A) dialoog. Adressaat omakorda kahene: tähistaja subjekti suhtes (A1) ja tähistatav jutustuse subjekti ja adressaadi suhtes (A2). Need kaks moodustavad koodsüsteemi. Kirjanik on jutustuse subjekt, kes transformeeritakse tema hõlmamisel narratiivi
Sellest tuleb kokkuvõte loetu põhjal. Hiljem on hea kirjapandut lugeda ja vajadusel kasutada, sest käsi avab mõistuse. 2.2. Lugemine kui nauding Lugemiseks peab andma piisavalt aega. Kui omaette lugemiseks ei jää aega, tekib lugemisvastane hoiak. Andes lugemiseks aega ja soodustades lugemist, hakatakse seda rohkem hindama. Kõige aluseks on huvi.16 Huvi lugemise vastu suurendab ka valikuvõimalusi. Isiklik huvi on iseseisvaks mõtlejaks kujunemise oluline tingimus. 15 P. Toropi, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 41. 16 J. L. Steele, K. S. Meredith & C. Temple, Meetodid. - Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks. Käsiraamat VIII, New York: Omanäolis Kooli Arenduskeskus, 1997, lk 11. 17 Raamatukauplus on üks väheseid allesjäänud tõendeid, et inimesed mõtlevad./ J.Seinfeld.17
annaabi.ee 
