kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik. Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu
Paide linnus: sai eeskuju Loode-Saksamaalt linnusemäele kavandatud 8-tahuline ja erakordselt mahukas ja kõrge torn Paides oli ehitatud kohalikust valkjast peast. Nagu tavaliselt keksaegsetes kindlustornides, täitis ka siin sügav pime alumine korrus kas laoruumi või vangla ülesandeid. Teine korrus oli kujundatud eluruumiks, kuhu pääses umbes 10m kõrgusel paikneva ja raskesti rünnatava ukse kaudu. Mantelmüürilinnustega võrreldes oli tornilinnus ehituslikult tunduvalt vähenõudlikum ja soodsam. Väikeste ehituskuludega võimaldas kiiresti püstitada tõhus kindlusehitis, mida hiljem võidi ümbritseda tugevama müüriga, täiendada kõrvalehitistega jne. Kolmanda osa moodustasid kastell-linnused. Needki pärinesid vana-rooma ehituskunstist. Tavaliselt nende ehitamine polnud aeganõudev. Esmakordselt rakendati see tüüp Põhja-Eestis Tallinna Toompea kiireloomulisel kindlustamisel. Toompae esimene kivilinnus, pikaks venitatud
kiriku(basiilika,põhiosas valmis 14 saj) ja Toomkiriku varemed. Teine tähtis osa keskagesest arhitektuuripärandist on militaarehitised.Neid hakkasid valluatjad püstitama kohe pärast maa alistamist,13 saj.Sisemiste poliitiliste pingete tõttu oli Eestis linnuseid väga tihedasti,enamik on tänapäevaks varemeis.Linnuste hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:1.äralõikelinnus(müür ehitati piki mäeharja või eraldati kraavga suurem osa küngastikust)2.tornilinnus(kõrge torn)3.kastell-linnus(nelinurkse üüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelikult segatüüpi.14 saj sai valitsevaks konvendihoone(kastelli ja kloostri ideaali ühinemine-nelinurkse sisehooviga,mida ümbritsevad neli hoonetiiba).Eesti aladel ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse.Tallinna linnus-eellinnuse neljale nurgale püstitati tornid-tuntuim on Pikk Hermann-45,6 m pikk.Tallinna kaitsesüsteemis on
järgima rüütelikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega. Feodaalid elasid linnustes, mis rajati enamasti looduslikule kõrgele kohale. Algul ehitati linnused puust, hiljem kivist. Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Ülemine korrus täitis kaitse-eesmärke, keskmistel korrustel asusuid feodaali ja tema perekonna eluruumid, allpool elasid kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremates linnustes rajati linnuste ümber kaitsemüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Sageli piiras linnust vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel eeslinnus.
üksteisesse pidid nad suhtuma kui võrdne võrdsesse. Seda reguleeris rüütli aukoodeks: nt pidid rüütlid olema ausad ja truud senjöörile ning südamedaamile.Veel pidid rüütlid olema ustavad ja helded naiste vastu ja samas ka väga vaprad. Feodaalid elasid kindlustatud elmautes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud paika: kõrgele künkale, jõekääru või jõesaarele. Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Suuremates linnustes rajati peatorni või --hoone ümber ringmüür koos väiksemate tornidega. Kogu linnust piiras sagely vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette rajati vahel ka eeslinnus. Suuri linnuseid võisid endale lubada suurfeodaalid, kuid paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid tavaliselt senjööri linnuses ja moodustasid msenjööri kaaskonna. Rüütli perekond elas tavaliselt ühes suures voodis ja külmal aastaajal andis sooja paremal juhul kamin
annaabi.ee 
