*Võib ka soolata, kuid mitte kuivatada- siis kaotavad lõhna ja maitse * Säilitatakse marineeritult, soolatult http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuseriisikas#/media/File:Fichten- Reizker_Lactarius_deterrimus.jpg *Kaseriisikas (Lactarius torminosus) * Roosakas kuni lihapruun takerkarvase kübaraga * Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes * Kasvab enamasti arukase all * Kübarad pealt tumedamate rõngasjate vöötidega * Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas * Pärast kupatamist hea söögiseen * Toorena kibe ja mürgine * Lõikekohalt eraldub ohtralt valget piimmahla mis on põletavalt kibe * Säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult http://www.directorie
Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase-segametsades; juulist novembrini. Söödav või mitte: Pärast kupatamist võib süüa, kuid värskelt mürgine. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitsealune Iseloomulikud tunnused: Roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga ja pealt tumedamate rõngasjate vöötidega
Kaseriisikas Kaseriisikas on söögiseen. Kaseriisikas vajab kupatamist; toorena on kibe ja mürgine. Ladinakeelne nimi torminosus tähendabki seda, et põhjustab seedeelundkonnatöö häireid. Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase segametsades, vahel sümbioosis haavaga, juulist novembrini . Kaseriisikas on roosa, harvem kollakasoranz või helepruun, vanemana veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral.
. . . , -- . , . ( .) Suillus bovinus (Lehmatatik) . , . . : , , . . . ( .) Lactarius deliciosus (Kuuseriisikas) 9 . : , . . . , . ( .) Lactarius torminosus (Kaseriisikas) - , . : . , 15--20 . ( !). Giromitra gigas (Hiidkogrits) , , , -- , , . : . . . , , , , . Xerocomus badius (Pruun sametpuravik) 10
mitte nende sisse. Ökoloogia • Teatud riisikaliigid võivad seostuda kas ainult ühe või väheste lähedaste puuliikidega leht- või okaspuude seast, teised moodustavad mükoriisasid nii okas-kui ka lehtpuudega. • Seos mõne konkreetse puuliigiga avaldub ilmekalt juba mitme riisika eestikeelses nimetuses, näiteks kuuse(Lactarius deterrimus)-, männi(Lactarius rufus)-,lepa(Lactarius lilacinus)-,kaseriisikas(Lactarius torminosus). Levik • Enamik riisikaid kasvab kuivades või keskmiste niiskustingimustega kasvupaikades (Kalamees 1980a). • Osa liike vajab kasvamiseks lubjarikkaid muldi, olles seetõttu levinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning meie saartel ja laidudel, eriti loo-ja sürjametsades, osalt ka salumetsades. • Eesti looduslike tingimuste mitmekesisus boreaalsete ja nemoraalsete kasvupaikade ristumise tõttu meie alal võimaldab siin kasvada nii
Kasvab ainult lubjapinnasel Pohja- ja Laane-Eesti okasmetsades, mändide all Leidub palju Kataloonias, kus leidnud palju kasutust rahvusköögis. 8 Kaseriisikas Lactarius torminosus Kibeda piimvalge mahlaga, ilma kupatamata mürgine. Click to edit Master text styles roosaka kuni roosakas-lihapruuni Second level takerkarvase kübaraga Third level Fourth level Kasvab arukase all
Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg- sametpuravik,kivipuravik,haavapuravik,võipuravik,sapipuravik,valgepuravik,pomerants puravik jne. Riisikas Eestis kasvavaid riisikaid võib jaotada kahte rühma: kibedamaitselised riisikad, mida tuleb kupatada enne toiduks kasutamist ja mahedamaitselised riisikad, mida võib tarvitada värskelt, kupatamata.Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas- lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii
annaabi.ee 
