Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega." Hunt ruttab punamütsikesest ette. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama. Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki. "Punamütsike" Vennad Grimmid. Tormikiri, 1997 Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale. Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema juurde sisse astudes: "Tere hommikust" ning ei vahiks nurki mööda ringi. Vanaema elab metsa sees. Tekst luulelisem: "Veel oma tubli veerandtunni tee kaugusel metsa sees, kolme suure tamme all, seal seisab tema maja, allpool on pähklipuuhekid, seda sa ju peaksid teadma." Hunt viivitab Punamütsikest, juhtides tähelepanu kaunile maailmale nende ümber.
Põldosja võib kasutada ka seespidiselt juues sellest tehtud teed. Tuleks juua kaks tassi teed päevas. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Haprad küüned, http://www.derma.ee/articles.php?id=151#2 2. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC %C3%BCs#Inimese_k.C3.BC.C3.BCned 3. Karvad ja küüned, http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/? KATTEELUNDKOND:KARVAD_JA_K%DC%DCNED 4. WATSON, R. Maniküür ja pediküür, Tallinn: Tormikiri, 2008 5. Haprad küüned, http://www.novinare.ee/Haprad-kuuned 6. PASEKOFF WEINBERG, N. Looduslik kätehooldus, Tallinn: Ersen, 2006 7. Küüned murduvad- mida teha?, http://kirss.net/index.php/lugemist/ilu-ja- tervis/kueuenehooldus/item/2197-k%C3%BC%C3%BCned-murduvad- %E2%80%93-mida-teha
Kirjastus 5. Woolfson. R.c. 2004 MIKS LAPSED NII KÄITUVAD ? Kirjastus VARRAK 6.Lovaas, O.I. 1998 ARENGUHÄLBEGA LASTE ÕPETAMINE Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk 8. Gordon, T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat 9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex 10. Kopietz, G.; Sommer, J. 1999 KAS HÄDAS LASTEGA Tallinn Kirjastus Kunst 11.Baum, H 2004 MA OLIN VIHAST LÕHKI MINEMAS! Tormikiri OÜ 12.Roomlaid,M.; Haldre, L.; Susi, A.; Metsis, L.; Kõrgesaar, R. 2003 HÜPERAKTIIVNE LAPS Tartu Ülikooli Kirjastus 13.Kaldma R. HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Haridus 4/2005 9
detsember 2007. a.). haridus õpileht. Allikas: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/11_122007/65-69.pdf Kula, P. (11. detsember 2007. a.). Õpetajateleht. Allikas: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/11_122007/65-69.pdf Käo, K. (16. veebruar 2012. a.). Kitarr. Allikas: http://www.kitarr.ee/vasakukaeline-kitarrist/ Left Handers Day. (2015). Left Handers Day. Allikas: http://www.lefthandersday.com/tour/left-handed-history#.VSjZNvmUfhU Meyer, R. (1998). Vasakukäelisus? Tallinn: Tormikiri. Peaasi. (2015). Allikas: http://peaasi.ee/aju-struktuur/ Rosin, K. (22. veebruar 2015. a.). Saaremaa Ühisgümnaasium. Allikas: http://www.syg.edu.ee/lastevanematekool/lapsevanemale/vasakukaelised.html Rosin, K. (22. Veebruar 2015. a.). Saaremaa Ühisgümnaasiumi koduleht. Allikas: http://www.syg.edu.ee/lastevanematekool/lapsevanemale/vasakukaelised.html 28 Rosin, K. (kuupäev puudub). Saaremaa Ühisgümnaasiumi koduleht
Tallinn: Varrak. Fisher, F. (2006). Mõtlemismängud. Tartu: AS Atlex. Isop, E. (1987). Mängude suurraamat. Tallinn: Kalamees, A. (1973). Eesti rahvamänge. 2. trükk. Tallinn: Eesti Raamat. Kroom, G. (2004). Lõbusad ajaviitemängud. Tallinn: Odamees. Raadik, S. (2003). Mängime õppides. Tallinn: Avita. Sher, B. (2007). Arendavad mängud. Tallinn: Ersen. Kasutatud kirjandus Biermann, I. (2005). Igaühel oma pill... Tallinn: Tormikiri Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Tallinn: Varrak Mänd, M. (2005). Mänge siit ja sealt. Tallinn: Ilo Pere ja Kodu. (2003). 100 mängu lapsega. Tallinn: AS Ajakirjade kirjastus Zapletal, M. (1984). 1000 mängu võimlas, mänguväljakul, aasal, linnas, maastikul, ruumis. Tallinn: Valgus Uulma, T. (2008). Mängida on mõnus. Tallinn: Varrak