kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasinaid, kindlustati müüre. Naised lõikasid oma juuksed maha, et punuda neist viskemasinatele nööre. Kui Rooma armee oli lähenenud linnale, leidis ta selle kaitsmiseks suurepäraselt ettevalmistatuna. Kartaago võimsad müürid kannatasid välja kõik roomlaste tormijooksud ja suured toiduainetevarud võimaldasid elanikkonnal taluda pikka piiramist. Seetõttu ei toonud kaks esimest sõja- aastat roomlstele mingit edu. 146. a. kevadel e.m.a. algas üldine Kartaago ründamine. Seks ajaks algasid linnas nälg ja haigused. Ühel Rooma väeüksusel õnnestus tungida linna näljast nõrkenud garnisoni poolt halvasti kaitstud müüriosa kaudu. Selle väeüksuse järel tungis sisse ka kogu armee. Kuus päeva kestsid ägedad lahingud linna tänavail:
Orduvennad -> Ugandi, piiskopiväed -> Sakala, eestlased üritasid vastu tungida, aga said lüüa. Saksa-liivlaste vägi Viljandi all. Saadi kogu Harju- ja Järvamaa, vastupanu oli ainult Saaremaal ja Tartus. Tartusse tuli lisaks 200 venelasele ka Vjatsko, kellel oli volitused võtta kõik maad, mida saab ja rajada uus riik ( ta pidas ennast Tartu valitsejaks). 1224 üritasid mõõgavennad Tartut piirata (ebaõnnestus). 1224 august ristisõjad, Tartu sild pandi põlema, tormijooksud, tapatalgud, Vjatsko hukkus, Vene väele saadeti teade ja nad pöördusid tagasi. Eesti põhiosa oli vallutatud. Sakslastele kuulus Lõuna-Eesti ja taanlastele Rävala ja Harjumaa, Viru-, Järva- ja Läänemaa allus paavstile. Albert tahtis vallutata Saaremaad, käisid ettevalmistused selleks. 1227 Pärnu jõe suudmealal suur ristivägi (juhtis Johannes). 9. päev Muhu vaherahu alguses, piiramine ohvriterohke, tormijooks, linnus rööviti tühjaks, pandi põlema. Valjala
I-le huvi, kuid just temal tuli kokku puutuda Türgi vallutustega. Olles saavutanud Ukrainas Poola vägede üle võidu, tungisid türklased Transilvaaniasse ja seejärel Ungarisse. 1669.a. vallutasid nad Itaalia kaubalinna Veneetsia. 1683.a. tungis hiiglasuur Türgi vägi Austriasse ja asus piirama Viini. Sissetung Kesk-Euroopasse kujunes reaalseks. Keiser põgenes koos õukonnaga pealinnast, selle kaitsjad osutasid aga südi vastupanu. Linn oli hästi kindlustatud ja türklaste tormijooksud löödi tagasi, kuid elanikkonda vaevas nälg. Söödi kassi- ja eesliliha. Raskes olukorras võtsid Viini üliõpilased ette väljatungi, mille käigus õnnestus linna lehmakari ajada. Asi muutus siiski kriitiliseks, sest Türgi suurtükituli tegi suurt kahju ning linna kindluste alla hakati kaevama miinikäike. Pääsemise tõi abivägi Poola kuninga Jan Sobieski, Baieri kuurvürsti ja Saksi kuurvürsti juhtimisel.
Vene saatkond jõudis Riiga, see oli maskeraad, Peetrit ametlikult delegatsioonis ei olnud, ta oli kirjas volüntäärina. Peetri järgi nuhiti ja ta kartis, et jätab oma elu Riiga ja seetõttu põgenes Kuramaale. Venelased heitsid rootslastele hiljem Riia linna osas paljut ette. Hiljem oli tsaariga käitumise viis üks sõja alustamise ametlikest põhjustest). Terve talv piirati linna, midagi ette ei võetud, vaid sügisel mõned tormijooksud. Linn oli väga raskes olukorras. 1710 kevadel jõuab kohale ka katk. Varsti peale seda kirjutati alla kapitulatsioonile. 22. juulil Pärnu piiramist. Katku tõttu suri 2/3 linnarahvast. Kirjutati alla kapitulatsioonile. August, 1710. Jäi veel Tallinn. Peeter I armastas tallinnat, mistõttu seda ei tohtinud maatasa teha. Septembris kirjutatakse alla kapitulatsioonilepingule, Rootsi suurriik oli 1561 Tallinnast alguse saanud ja Rootsi suurriigi lõpp oli samuti Tallinnas 1710. aastal.
lõhkunud, soomusrongid ei pääsenud edasi, suurenes jalaväe roll. Pärast Rakvere vallutamist tõstatus küsimus Narvas. Peeti oluliseks vastast üllatada, vaid kasutada Johan Pitka laevu. 16.01 maandati 1 Vabadussõjaaegsetest suurematest meredessantidest Utria külje all. 400 Eesti mereväe dessantsõdurit ja 600 soome vabatahtlikku (Ekström). Võtsid enda kätte Laagna mõisa ja sulgesid taganeva PA ainsa taganemistee. 16-17.01 mitmed ägedad tormijooksud Laagna mõisale, punased said kotti. 18.01 hilisõhtul Narva, üllatati seal olevaid väeosi. Narva olukord oli esialgu väga ebakindel. 19.01 hommikuks olukord stabiliseerus. Järgnevatel päevadel võeti terve Narva jõe joon enda kätte. Sellega lahingud Viru rindel vaibusid kuni veebruarikuuni. Lõunarinde olukord oli keerulisem, ta oli pikem, rohkem kui 200 km. Jõud olid killustatud. Üksikud vasupanusõlmed, mis olid üksteisest lahutatud ja allusid erinevatele ülematele
olnud, ta oli kirjas volüntäärina. Peetri järgi nuhiti ja ta kartis, et jätab oma elu Riiga ja seetõttu põgenes Kuramaale. Venelased heitsid rootslastele hiljem Riia linna osas 5 paljut ette. Hiljem oli tsaariga käitumise viis üks sõja alustamise ametlikest põhjustest). Terve talv piirati linna, midagi ette ei võetud, vaid sügisel mõned tormijooksud. Linn oli väga raskes olukorras. 1710 kevadel jõuab kohale ka katk. 10.06. teeb Seremetjev linnale ettepaneku alistuda, mis lükatakse tagasi. 14.06 algab korralik pommitamine, ei säästeta enam midagi, 11 päeva järjest lastakse linna suurtükikuule. Seega linnal ei jää muud üle kui koostada kokkulepe. Kuna linnas oli kolm erinevat osapoolt: Rootsi garnison, Riia linn ise ning Liivimaa rüütelkond, pidid kõik eraldi punktid koostama. Need esitatakse läbirääkimisteks Seremetjevile
annaabi.ee 
