Amadeo Avogadro Elulugu Avogadro sündis 1776 .aastal Itaalias, Torinos.Ta lõpetas ülikooli juura erialal 20 aastaselt.Pärast seda hakkas ta tegelema füüsikaga ja matemaatikaga.Aastal 1809, asus ta Vercelli ülikooli tööle õppejõuna.1820. aastal sai temast füüsikaprofessor Torino Ülikoolis.See oli pärast Napoleoni allakäiku 1815.dal aastal, kui Põhja-Itaalia sai kontrolli enda kätte. Ta oli üsna aktiivne revolutsioonilistel liikumistel.Tänu sellele ta kaotas mingiks ajaks enda töökoha ülikoolis.Tal õnnestus ,see koht endale tagasi võidelda 1833. aastal ja ta õpetas selles koolis veel 20 aastat. Tema eraelust on vähe teada.Ta oli usklik ja karsklane.Ta oli abielus Felicita Mazzéga ja neil oli kuus last. Avogadro uuris ja tegeles statistikaga,meteroloogiaga,raskuste ja kaaludega.Tema panus molekulaarteooriala oli suur.Ühte numbrit ühes moolis hakati kutsuma Avogadro konstandiks.See on umbkaudu 6.0221415 x 1023.Seda kasutatakse...
ja A. Castellamonte ning Juvarra 17.saj alguses lõuna, ida ja lääne suunas. See kõik oli range riikliku kontrolli all. Kui Castellamonte oli teinud Citta Nuova põhiplaani, nimetati ehitustööde kontrollimiseks ametisse komitee. Anti välja seadusi, millega määrati ära tänavajooned, paleede kõrgus ja mõõtmed. Selle peamiseks eesmärgiks oli ühtse esteetilise ilme saavutamine. Esimesed ühtlased tänavafrondid rajati 1620. aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal.
kanadalanna Maelle Rickeriga, kes paiskus rajalt välja ja sai tõsiselt viga. Võistluse liidriks läks ameeriklanna Lindsey Jacobellis, kes juhtis sõitu väga kindlalt. Küll aga nägi ta kuldmedalit arvatavasti juba käeulatuses olevat, tegi viimasel hüppel publiku lõbustamiseks tarbetu triki, mis ebaõnnestus ning Jacobellis kukkus. Temast möödus Frieden, kes napsaski kuldmedali, Jacobellis sai hõbemedali ning kolmas oli kanadalanna Dominique Maltais. 27. veebruaril Torinost saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni võtsid Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid
Iga riigi lipul on vähemalt üks neist värvidest. Need sümboliseerivad veel ka eri maailmajagudest pärit sportlaste ausat ning sõbralikku jõukatsumist. Selle sümboli idee autor on P. de Coubertin 1913 aastal. (Olümpiasümbol, 2011) Joonis 1. Olümpiarõngad. (lomm.ee/209/Read/Article/445/Ol%C3%BCmpiar%C3%B5ngadkui-s %C3%BCmbol.html) 3. Võidukad olümpiamängud Eesti sportlased on võitnud kuldseid medaleid Barcelonast 1992, Sydneyst 2000, Salt Lake Cityst 2002, Torinost 2006 ja Pekingist 2008. Edukaim oli nendest Torino kus võideti 3 kuldmedalit ja ülejäänutest kõigist 1 kuldmedal. (Eesti olümpiavõitjad, 2012) 3.1. Barcelona suveolümpiamängud Barcelona on Hispaania pealinn. Barcelona suveolümpiamängud olid 25-ndad nüüdisaegsed olümpiamängud. Barcelona olümpia toimus 25. juuli kuni 9. august aastal 1992. Barcelona 9 kinnitati olümpialinnaks Lausanne'is ROK-i 91. istungil 17. oktoobril 1986 aastal.
rahvas rõõmustas koos temaga. Ta oli juba väikeset peale soovinud saada olümpiavõitjaks. ,,Mäletan, lamasin lapsena lumes ja kui täht kukkus, soovisin, et minust saaks olümpiavõitja," räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press 2006: 77). Pärast Torino olümpiat võtsid koju saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega
annaabi.ee 
