Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toreduseiha" - 4 õppematerjali

toreduseiha on kõige suursugusematest majadest areenile paisanud, vaata neid, kes vastastikuses häbituses enese ja teiste tiirasust taga sunnivad, kellel ükski päev ei lõpe purjutamata, ükski mõne silmahakkava kõlvatuseta: sulle selguks, et kartuseks olnuks rohkem põhjust kui lootuseks.
Gooti kunst lühidalt
2
doc

Gooti kunst lühidalt

Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
Kunstiajaloo konspekt
8
doc

Kunstiajaloo konspekt

Gooti kunst Teine yhtne kunstiliik oli Gooti kunst. Gooti kunsti stiili nimetus tekkis hilisemal ajal ja tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sah teine pool. 2 periood on k6rggootika 13>14 saj. Hilisgootika 15 ja 16 saj algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 saj. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus>linnakodanikud,k2sit66lised,kaupmehed. Tekkisid uued linnad,inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged,saleda tornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks roieteks. Kirikul66ve katsid seega roied

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
Kultuurilugu tekstides- vastused
13
doc

Kultuurilugu tekstides- vastused

Keskaja teine suur kunstistiil on gootika. Sündis Prantsusmaal 12 saj ja levis põhja poole Euroopasse. Gooti stiil on linnakunst ja arhitektuuriline nähtus. Stiil, mis ühendab Euroopat. Nimetus anti hiljem kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi (barbaarne ja metsik). Stiil ise oli ülimalt peen, kaunis ja imetlusväärne. Feodaalide, talupoegade ning vaimulik kõrvale ilmus uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, liikuvam eluviis, suurenev toreduseiha ­ avaldas mõju kunstile, enim ristiusu kirikutele. Gooti kirikute silmatorkavaks tunnuseks teravkaarsed aknad ja ukseavad. Kirik pole enam kindluse taoline, vaid saledatorniline, tõuseb taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad. Võlve kannavad piilarid ja toetavad poolsambad, lisaks veel ehistornikesed. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused: õietaolised rosetid või ristikulehe kujundid, arvukaid skulptuure.

Kultuur-Kunst → Kultuur
12 allalaadimist
Seneca moraalikirjad Luciliusele
16
rtf

Seneca moraalikirjad Luciliusele

paremini pole läinud sellel, kes võib kiiresti tagasi pöörduda, kelle tee saab läbitud enne väsimuse saabumist? Elu pole ei hüve ega pahe, ta on koht hüve ja pahe paigutamiseks. Nii pole too poeg kaotanud midagi peale õnnemängu, mis suurema tõenäosusega lõppenuks kaotusega. Ta oleks võinud saada tagasihoidlikuks ja mõistlikuks, oleks võinud su hoole all areneda paremuse poole, kuid põhjendatum on kartus, et ta oleks kujunenud enamuse sarnaseks. (13) Vaata neid noori, keda toreduseiha on kõige suursugusematest majadest areenile paisanud, vaata neid, kes vastastikuses häbituses enese ja teiste tiirasust taga sunnivad, kellel ükski päev ei lõpe purjutamata, ükski mõne silmahakkava kõlvatuseta: sulle selguks, et kartuseks olnuks rohkem põhjust kui lootuseks. Niisiis pole sul vaja kurvastamiseks põhjusi otsida ja kergeid ebasusi meelapahaga paisutada. (14) Ma ei kutsu üles,

Pedagoogika → Haridus
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun