[1,3] 1923. aastal sooritas Hedin ümbermaailmareisi läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi, mille kohta on avaldatud teosed ,,Pekingist Moskvasse" ja ,,Grand Canyon". 1927- 1935 korraldas ta ulatuslikumad Kesk-Aasia uurimissed Hiina, Mongoolia, Lääne-Tiibeti ja Ida-Turkenstani aladele [2], organiseerides need nüüd juba laialdaselt teaduslikeks ettevõtmisteks hulga kaastöölistega eri teaduste aladelt (geoloogid, topograafid, meteoroloogid, arheoloogid) ja mitmest rahvusest (rootslased, sakslased ja hiinlased). 1927 -1928. aasta talvel rännati suure karavaniga läbi Gobi kõrbe ida-lääne suunas, Paoto'st Urumtsi'sse. Siin jagunes retkkond mitmeks grupiks, mis töötasid eri kohtades eri ülesannetega. Hedin ise ei võtnud enam osa välitöödest, vaid oli kogu selle laialdase ettevõtte staabiülemaks, korraldades ja juhtides ning hoolitsedes asja rahalise külje eest. See töö
Peeter Suur, kes hädasti vajas häid kaarte, kutsus kokku suure hulga esmaklassilisi topograafe, kes saadeti seejärel tööle suure Venemaa avarustesse Kamtsatkast ja Kuriili saartest kuni Kaspia mereni. Kaspia mere kaardi valmimine tähistas uue ajastu algust vene kartograafias. Kontrolli kaartide koostamise üle läks Carl von Verdeni kätte. Kui kaart oli valmis saanud, saatis Peeter I selle viivitamatult Pariisi. Euroopa võttis kaardi hästi vastu ja lääne topograafid tegid sellest kiiremas korras koopiad. (Joonis.7) Joonis.7. V.Kiprijanovi tipograafia Maailma kaart. Vaskgravüür. 1707.a. ( , 2003) 12 Johann Baptist Homan avaldas selle Leipzigis koos Kamtsatka ja Tsukotka poolsaare kaardiga. Kaart ise tugines kasakate Vladimir Atlassovi ja Ivan Lvovi poolt täiendatud ja parandatud andmetele kõik kokku ühel lehel. 1725.aastal, veidi enne oma surma, saatis Peeter Suur teele ekspeditsiooni Beringi
Veel Liivi-, Eesti-, ja Kuramaa üldkaart Schmidt: Riia kubermangu kaart (1772), Soome lahe kaart (1770) venekeeles, aastal 1777 uues vene ja ladinakeelses väljaandes. U. 2800 uut geogr. Kohanimetust. Puudused: vead kohanimedes, vanad materjalid. Eesti kubermangu kaart (1844) koostatud mõisakaartide põhjal. MÕLEMALT KAARDID TÄPSEIMAD OMAL AJAL EESTI ALA KOHTA. 103. Eesti ala topograafiline mõõdistamine Eesti 1893-1913, vene sõjaväe topograafid kaardistasid suurema osa Eesti territooriumist, trükiti verstane kaart mõõtkavas 1:42 000. Peamine kaardistamise ülesanne oli sõjaväe varustamine kaartidega. Esimene eestikeelne merekaart "Kärdla reid" mõõtkavas 1:16 800 aastal 1921. Eesti territoorimi mõõdistamist mõõtkavas 1:25 000 alustas topo-hüdrograafia osakond 1923. Esimesed 1:50 000 kaardilehed ilmusid trükist 1940. aastaks, mida oli 133 kavandatud lehest
Veebirakendusele lisaväärtuse andmiseks sobivad veebi arengu ja kasutajaskonna poolehoiu võitmise käigus tekkinud uued vahendid, näiteks foorumid, ajaveebid ja infolehed. Territoriaalne kultuuripärand ja veebikasutajad Nõustudes käsiraamatus eesmärkide käsitluse juures toodud mõiste "veebikasutaja" määratlusega, kujunesid välja mitmed kasutajakategooriad. Sektori professionaalid (arheoloogid, arhitektid, kunstiajaloolased, ajaloolased, topograafid, linnaplaneerijad, geoloogid jt), kes tegutsevad kas kultuuriüksuste veebirakenduste loojatena või ülikoolides, teaduskeskustes või mõnedes muudes organisatsioonides teadlastena. Nad on kriitilised, pädevad ja nõudlikud kasutajad. Territooriumi haldajad ja sektori professionaalid (territoriaalsete üksuste haldajad, linnaplaneerijad, insenerid, arhitektid, restauraatorid, maamõõtjad, geoloogid, sektori ettevõtted)
annaabi.ee 
