Punane infarkt – e. hemorraagiline- (kolle mustjaspunane, verega läbiimbunud) kopsus, sooles,ajus. Millest sõltub lõpe? – tekkekiirusest, abi saamisest, ravist, infarkti suurusest, asukohast, inimese terviseseisundist ja eriti arterite seisundist enne infarkti, inimese eluviisist jms. Lõpe – mikroinfarkt: restitutsioon (elundi ennistumine), armi või tsüsti teke, mõne piirkonna infarkt viib organismi surmale (südamelihase rebend) Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga. Virchowi triaad: soone endoteeli kahjustus – tekib soonepõletike puhul, hüpertooniatõve korral, trombid veresoone seinal. Trauma puhul seina terviklikkus häiritud. verevoolu haired – tekivad nt põletikulise koe paksenemise puhul, verevoolu aeglustumisest ja seisakust e. staasist (sagedamini veenides veenilaiendites, aga ka vähene liikumine
või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest). 2. Ajusisene verevalandus Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks, mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu. Riskiteguriks on sageli kõrge vererõhk. 3. Subarahnoidaalne verevalandus Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse. Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga. Iseloomulik on: Virhowi triaad - soone endoteeli kahjustus tekib vaskuliitide ehk soonepõletike (trombarteriit, tromboflebiit) puhul, endokardiidi korral (nii infektsioossed põletikud endotoksiinid kui immunoloogilised põletikud, autoimmunoloogilised põletikud; ateroskleroosist ning hüpertooniatõve korral, trombid veresoone seinal. Trauma
esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia Morfoloogilised muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik, submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest ning alveoolide septide kadumisest. KOK tagajärjel kujuneb parema südamepoole hüpertroofia ja dilatatsioon, tekib respiratoorsete lihaste hüpertroofia ja diafragma atroofia. (KOK 1997) 1.5. Sümptomid
(vigastus, traumad) limaskesta-, soolestiku- ja bronhide kahjustusega isheemilised (elundisse või elundite funktsioneerimisvõime piiratus; emboolia (trombi põhjustatud kehaossa suunduva vere proteolüütiliste ja oksüdatsiooni ühe või mitme veresoone juurdevoolu vähenemine) (happeprotsesside ja jääkainete) topistumine), tromboosid (trombi häired elundites ja kudedes protsesside injitseerimine ehk teke või selle olemasolek), imendumine verekaotus, sokk 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009
Enamlevinud meeste seas. Levimus suureneb koos eaga, esinedes 40-50 aastaste 2-3% ning üle 70 aastastel rohkem kui 1/5 rahvastikust. Esmased haigustunnused on hingeldus füüsilisel koormusel ja köha. Tavaliselt inimene neid seostab vananemisega ja suitsetamisega. Etioloogia: riskifaktor-suitsetamine. Enamik haigeid on olnud kirglikud suitsetajad (üle 20 suitsu päevas) rohkem kui 20 aastat. Esinevad muutused (bronhide seina põletik, limanäärmete suurenemine, väikeste bronide topistumine limaorkidega või nende valendiku kitsenemine). Esineb väikestes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja kopsukoes.Kopsukoes kujuneb emfüseem (kopsuturse) kompsukompudega püsiv laienemine koos neid eraldavate vaheseinte hävimisega. Mis on stenocardia? Stenocardia ehk rinnaangiin Mõiste Koronaararterid on ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt varustada verega. Tekib müokardi isheemia.
annaabi.ee 
