Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"topise" - 8 õppematerjali

Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides
15
doc

Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides

Laenguaugu sügavus arvutatakse järgmise valemiga: L=H+lü (lü - ülepuure pikkus, sõltub kivimi kõvadusest (lubjakivi massiivis-8)) lü=8*d lü=8*0,060=0,48m L=4+0,48=4,5 kus d - laengu läbimõõt, m L ­ laenguaugu sügavus, (4,5m) TTÜ Mäeinstituut 5 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega 2.9 Topise pikkus Topise pikkus arvutatakse valemiga: lt=L-ll lt=4,5-1,7=2,8m kus lt - topise pikkus, (2,8m) 3. Lõhatava ploki arvutus 3.1 Ploki pindala määramine Lõhatava lubjakivi ploki pindala määratakse järgmise valemiga: S=V/H S=1500/4=375m2 kus V - lõhkamiseks ettenähtud lubjakivi kogus, m3 S - lõhatava ploki pindala, (375m2) 3.2 Ploki külgede pikkuste määramine Ploki külgede pikkused määratakse järgmise valemiga: A*B=S

Maateadus → Lõhketööd
43 allalaadimist
Eesti imetajad
2
doc

Eesti imetajad

elupaikade killustumine ... on putuk- Harilik siil, kaelussiil, mutt, vesimutt, toidulised? kääbus-karihiir, laane-karihiir, mets- karihiir, väike-karihiir ... on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna ... on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad? Loom, kes elab inimese lähedal ja saab sellest kasu (nt toit), kuid pole kodustatud ...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Eesti imetajad
4
doc

Eesti imetajad

elupaikade killustumine … on putuk- Harilik siil, kaelussiil, mutt, vesimutt, toidulised? kääbus-karihiir, laane-karihiir, mets- karihiir, väike-karihiir … on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna … on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad? Loom, kes elab inimese lähedal ja saab sellest kasu (nt toit), kuid pole kodustatud …

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES
4
doc

METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES

Selle kiskja rohkus sõltub peamiselt saakloomade arvukusest ning võib aastate lõikes oluliselt erineda. Looduslikke vaenlasi metsnugisel peaaegu polegi. Juhuslikult võivad neid aga murda hundid või ilvesed, vahel harva langevad nad saagiks ka rebastele ja suurtele röövlindudele. Suurimaks vaenlaseks metsnugistele on kindlasti inimene, kes hindab nugise ilusat kohevat karva. Mina tema karva ei himusta. Selle asemel tuli mul loodusmuuseumis topise ees seistes hoopis soov metsnugisest mõni kaunis fotojäädvustus saada. Ilmselt osutub see aga raskeks, sest iga kord kui olen metsnugist suvekodu katustel kohanud, jääme üksteist suure hämmastusega silmast- silma uudistama, kuni ta peab paremaks kiirelt puult puule hüpates lahkuda. Tänavu toimus Virumaal Vereta jahi käigus samuti fotojaht just metsnugisele. Ometi ei õnnestunud veerandsajal Eesti loodusfotograafil saada häid võtteid nugisest

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Mõjustamise psühholoogia eksam
2
doc

Mõjustamise psühholoogia eksam

e. Kohustumine ja järjepidavus f. Sotsiaalne tõestus, kinnitus 5. Mis on inimesel ja kalkuniemal Cialdini meelest ühist ja mille poolest nad erinevad? a. Klõps-vurr. Kalkuniemal tunneb oma pojad ära selle järgi, et nad siutsuvad. Kui ka peaks juhtuma, et mõni ta poeg ei siutsu, siis põlgab ema ta ära või läheb sootuks kallale. Kui aga pojad siutsuvad siis ta võtab nad oma kaitsva tiiva alla, isegi kui pandi mingi topise sisse makk, kus kostis kalkunipoja siutsumist, võttis ema ta omaks. Ka inimesed reageerivad tihti häälitsustele või tuttavatele omadustele, kuid inimestel on ka mõtlemine ja aistingud omased tunnused, mis aitavad siiski eristada oma võõrast. Näiteks nahavärvuse puhul. 6. Millist mõjustamisprintsiipi kasutavad sagedasti automüüjad? a. Kontrastiprintsiipi, ,,low ball" 7. Mida demonstreerib P.Zimbardo nn Stanfordi vanglaeksperiment?

Psühholoogia → Mõjustamisepsühholoogia
306 allalaadimist
Anton Tšehhov näidend-Kajakas-Kokkuvõte
3
doc

Anton Tšehhov näidend 'Kajakas' Kokkuvõte

aga Niina keeldus. Niina rääkis, et ta on jõudnud järeldusele, et tähtis pole mitte kuulsus, vaid oskus kannatada. Enne lahkumist ütles ta Treplevile, et ta tema siinkäimisest Trigorinile midagi ei räägi ning et ta armastab ikka veel Trigorinit, isegi tugevamini kui varem. Peale Niina lahkumist rebis Treplev puruks kõik enda käsikirjad ning lahkus toast. Kogu seltskond läks tuppa, kus ennem oli olnud Treplev. Šamrajev andis Trigorinile kajaka topise. Kostis lask. Dorn käis vaatamas, mis oli juhtunud ning teatas, et käsiapteegis oli eetripudel lõhkenud. Dorn viis Trigorini teistest eemale ja käskis Arkadina kusagile ära viia, sest Treplev oli ennast maha lasknud.

Kirjandus → Kirjandus
408 allalaadimist
Linnud linnas ja prügimäel
12
doc

Linnud linnas ja prügimäel

hirmutistest oluliselt tõhusamad. (Sarv) Prügimägedel sõltub hirmutiste efektiivsus sellest, kas linnukuju on seatud väljendama agressiivset poosi või surevat isendit. Et hirmutis oleks efektiive peab see olema nähtav kogu kolooniale. Näiteks kajakate peletamiseks kasutatakse kajakate endi kujusid, kombineerides kehahoiakuid ja materjale. Kõike mõjukamad on külili asetatud kujud, mis imiteerivad 8 surnud isendit ja kus topise tiivad on asetatud laiali nagu enne lendutõusmist. (Lodjak 2008) 3.3. Laserid ja gaasikahurid Erinevate lindude peletamiseks kasutatakse veel lasereid, kuna need on kerged ja lihtsalt transporditavad, vaiksed ning suure töötamisraadiusega. Laserid on lindudele ja keskkonnale ohutud. Ainuke kahju mida need osutada võivad on olles suure võimsuse juures ning osutudes lindudele võivad viimaste silmad saada kahjustatud. Laserikiirt liigutatakse edasi-

Ökoloogia → Ökoloogia
10 allalaadimist
Ühiskonna inforessursside haldamine
21
docx

Ühiskonna inforessursside haldamine

Väga väikseid objekte hoiustatakse katseklaasides või minigrip-kottides. Raskeid ja suuri objekte hoitakse ratastega varustatud alustel. Kapid, riiulid peavad olema metallist. Topisekogud koosnevad topistest, mida on võimalik valmistada kõigist selgroogsetest loomadest. Kaavikutest lihtsam on valmistada nahku (vormimata topiseid), mis ei jäljenda loomale omast kuju. Topiste valmistamise peamised etapid on naha nülgmine, ettevalmistamine, topise täitmine. Puhastatud nahad pargitakse ja paremaks säilimiseks töödeldakse sageli mürkainetega. Topised on täidetud saepuru, õlgede, puuvilla ja takkudega. Mehaanilised kahjustused on põhjustatud peamiselt ettevaatamatust kasutamisest, puhastamisest, parandamisest, transpordist. Topistes olevad traadid korrodeeruvad küllaltki sageli. Kahjustuseks on ka topiste tolmumine. Topiste nahk kipub lõhenema.Kalade nahale tekivad õlise aine kogumikud, mida on raske eemaldada

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun