Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas käsitsi töödeldud või masin-freesitud, ümarad või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist. Sellisel juhul on pragude tekkimise töenäosus välispindades minimaalne Köetavate hoonete puhul peab välisseinte vata laius olema vähemalt 8 cm. Vara põhja peab
sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8- korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: Rõhtpalksein Püstpalksein. Topeltplanksein. Rõhtprussein. Kergkarkass täidissein: Jätkuvpostidega karkass. Platvorm karkass. Tehaselementidest. (seina- ja ruumelementidest) hooned. Rõhkpalksein Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbubmine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid, mille: vahekaugus on 1,2m (maks. 2,5 m) Niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi
puithoone, Ruhnu Püha Magdaleena kirik, on ehitatud tahutud ristpalkidest. Kiriku ehitust alustati 22. novembril 1643 ja ehitus kestis 5 kuud. 68 34 Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, topeltplanksein, rõhtprusssein; Kergkarkass tä idissein: täidissein: jätkuvpostidega karkass, platvorm karkass, tehaselementidest (seina- (seina- ja ruumelementidest) hooned. 69 Rõhtpalksein Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein (mä(mänd, kuusk). Palgid võivad olla kas kä käsitsi töö
4. Klinker- ja tellisplaatpind 5. Lihvitud mosaiikpind 6. Klombitud pind 7. Looduskiviplaatidest pind 8. Värvitud pind Siseviimistlus 1. Terashõõrutud pind 2. Rullipind 3. Lihvitud pind 4. Vormipind (ainut siis, kui välisviimistlus on harjapind) Elementide maksimaalsed mõõtmed: pikkus 12m, kõrgus 4,5m ja kaal 12t. Puitseinad Puithoone võib jagada 1. Massiivne palksein a. Rõhtpalksein b. Püstpalksein c. Topeltplanksein d. Rõhtprusssein 2. Kergkarkass täidissein a. Jätkuvpostidega karkass b. Platvorm karkass c. Tehaseelementidest Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted kaheks tüüviks: Mittetuulutatav soojustuse liitsüsteem krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast ja vahtpolüstüreenist massiivseinte fassaadid Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem Puidust välisvooder Tellisvoodriga kaetud soojustus
ilmusid hiljemalt 6-7 sajandil ja jäid kestma sajanditeks. Eesti vanim säilinud puithoone on Ruhnu Püha Magdaleena kirik. On ehitatud tahutud ristpalkidest. Kiriku ehitust alustati 22 novembril 1643 ja ehitus kestis 5 kuud. 49 Puitseinad võib jagada : Massiivne palksein: · Rõhtpalksein · Püstpalksein · Topeltplanksein · Rõhkprusssein Kergkarkass täidissein · Jätkuvpostidega karkass · Platvorm karkass · Tehaselementidest Massiivsetest puitseintest on levinum rõhtpalksein (mänd, kuusk). Palgid võivad olla kas käsitsi või masin-freesitud. Ümaraks või kandiliseks tahutud, täispalk või liimitud palk. Liimitud palk liimitakse kokku kuni kuuest prussist (kokku liimitakse prusside välispinnad ja südamiku poole jäävad väljapoole. Sellisel juhul on pragude tekkimise tõenäosus
osas ja 50 % juhtudel vahelagede löögihelipidvuse osas olid täidetud heliklassi D taotlustase, mille puhul eeldatakse, et 30 % kuni 45 % elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. 25 % kuni 50 % hindab akustilisi tingimusi halbadeks. 133 Tabel 6.2 Korteritevaheliste seinte õhuhelipidavus. Hoone kood Korterid R'w, dB Siseseina tarindus 1380 1/4 50 10x15 cm topeltplanksein, viimistlus: krohv + laudvooder 1390 10 / 11 44 20 cm rõhtpalksein, viimistlus: ehituspapp + tapeet 25 cm rõhtpalksein, viimistlus: mõlemapoolne kipsplaat, 4310 4/5 54 õhkvahe täidetud mineraalvillaga Tabel 6.3 Korteritevaheliste seinte helipidavus. Hoone kood Korterid R'w, dB L'n,w, dB Lae tarindus
annaabi.ee 
