eesmärgiks leida algsõna · Glossolaalia tähendusteta sõnade jada (nt pusla husla-nek) 13. Mis on narratiiv? · Narratiiv on esitus, ta on kuidagi väljendatud (saame kuulda, lugeda vms) · Narratiiv esitab üht või mitut sündmust + neid sündmusi ühendav põhjus, loogika. Narratiiv on korrastatud sündmuste seeria (algus, loo arendus, lõpp) · Narratiivi iseloomustab seotus ajaga. Toimib teatud topeltkronoloogia: sündmused ja nende esitus on seotud ajaga (tagasivaated, ettevaated, aeglustus, kiirendus jne) Faabula (sündmused ajalises järjekorras) ja süzee (sündmused esitamise järjekorras) Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega Narratiiv eeldab vahendajat - jutustajat (jutustaja vaatepunkt) Narratiiv on kirjandusteaduses oluline viimase 30 a jooksul, narratiiv on lugu. Ka teadusvaldkonnad on oma olemuselt narratiivid, nt ajalugu (minevikusündmused
tegelane (aktant) ja loo jälgija (kuulaja, vaataja). Narratiivi tähendus luuakse narraatori ja jälgija suhtluses. Tekstil endal ei ole lõplikku tähendust, ta on avatud. Selles ei jälgita püsivaid üksikelemente (motiiv) vaid mõisteahel liikumist. Narratiivi mitmetes eri definitsioonides on enamasti sees järgmised elemendid: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või temporaalsus (st,et narratiivide analüüsis eristatakse vähemalt kaht tasandid: lugu ja selle esitlust) - niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised; 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. 13. Kirjandusteaduse vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse.
Lood on olulised hariduse ja kasvatuse komponendid, eriti moraalihariduses. On leitud, et inimese elul on narratiivne struktuur (nt. Mclnture) ja traditsioonid pakuvad materjali oma elu-narratiivi konstrueerimiseks läbi narratiivi-arhetüüpide ja institutsionaalse konteksti, milles see toimub (Kazmi). Narratiivi definitsioonid esitavad järgmisi elemente: 1. Narratiiv on esitus (representatsioon); 2. Narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3. Narratiivil on topeltkronoloogia ja temportaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4. Sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on oma soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5. Narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune meditatsioon, vahendav instants (Väljataga, M). Turvalise kogemuse võimalus muudab narratiivi väga haaravaks. Narratiivi mõju võib olla suur
Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised tõestisündinud, fiktsionaalsed väljamõeldud Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Tavaliselt sisaldavad narratiivi definitsioonid siiski järgmisi elemente: 1) narratiiv on esitus (representatsioon); 2) narratiiv esitab üht või mitut sündmust; 3) narratiivil on topeltkronoloogia või -temporaalsus niihästi esitatavad sündmused kui nende esitus rulluvad lahti ajas. Neile kolmele võiks lisada veel kaks tingimust: 4) sündmused toimuvad inimtaoliste olenditega, kellel on omad soovid ja tõekspidamised (intentsionaalsed hoiakud); 5) narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune mediatsioon, vahendav instants. Mis on süzee ja faabula? - SÜZEE (tekst) sündmused on esitatud toimumise