Seetõttu oli Sillamäe kinnine linn." Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati esialgu vanu ettvõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi-ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoluga. Rasketööstuse kõrval arenes kiiresti ka kergetööstus. Linnade taastamise ja industraliseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Industraliseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. Nii pääses Eestis maksvusele käsumajandus, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ega vajadusi. Eesti NSV majandus allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele
Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks. Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused. Sillamäele asusid elama vöörtöölised peredega. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid. Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega. Rasketööstuse materjal veeti Eestisse sisse ja valmistoodang läks Eesti NSV-st kohe välja. Paljude tehaste ja ettevõtete toodangu ja tööliste arvu kohta polnud Moskval aimugi. Rasketööstuse kõrval arenes jõudsalt ka kergetööstus. Tallinnas ja Narvas taasavati puuvillakombinaat. Nii Balti kui ka Kreenholmi manufaktuuri toodang läks üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Mis andis tööd nii vabrikutele
Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftasaadustele (puurmasinad, tornid), automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja elektrimootoreid ja muud sellist toodangut. "Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud elektrimootoritest. 18 Rasketööstuse (eelkõige masina- ja metallitööstuse) ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoludega. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Viimaseid varustati sisseveetavate toorainega ning toodang veeti omakorda Eesti NSV-st välja. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis sõjajärgsetel aastatel kiiresti ka kergetööstus. Sel perioodil avati esimene selve kauplus (Foto 1.) . Foto 1. 19 5 AASTAD 1956 KUNI 1958
saaanud. Tööstuse arendamise põhitandriteks Eestis põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Tööstustööliste arv kasvas 1945. aasta 26 000-lt 1950. aastaks 81 000-ni. Hakati kasutama teistest liiduvabariikidest sisseveetavad toorainet. Investeeriti tööstusharudesse, mille toodangule nõudlust väljaspool vabariiki. Laiendati põlevkivitööstust ning põlevkivi baasil rajatud energiatööstust. Rasketööstse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti väände tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoluga. Lõplikult kadus erasektor tööstuses. Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. Kollektiviseerimine laostas suurema osa maaelanikkonnast. Põllumajanduse toibumine ja industrialiseerimise laienemine. 1953. a alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954. a hakati ENSV-s kolhoosnikele maksma osaliselt töötasu rahas. 1950
annaabi.ee 
