Kui tootmisgraafik on koostatud, siis on võimalik organiseerida materjalide voo teisaldamine nii, et õige kogus saabuks õigel ajal õigesse kohta. Tootmise planeerimine põhineb klientide tellimustel ja tootmisprotsess algab selle nõudlusimpulsist. Toimib mudelil tarbija – ladu – valmistooted – pooltooted – komponendid – tarnijad. MRP II ( manufacturing requirements plan) on MRP I edasiarendus ja põhineb integreeritud lähenemisel kogu tootmistegevusele alates toodete tellimisest kuni materjalide ja pooltoodete toimetamiseni tarnijatele. MRP–II rakendamise eeliseid on: tarnete ladusam korraldus, tunduvalt kiirem ja paindlikum reageerimine nõudluse muutustele, ressursside tõhusam kasutamine (lühem tootmistsükkel ja väiksemad varud), materjalide (tootekomponentide) tarnijate vajaduste parem rahuldamine. KANBAN SÜSTEEM Kanban süsteem kasutab nn “kan” ja “ban “ kaarte, kus “kan” kaardid tähistavad
Tolliladu - on tolliametniku järelevalve all olev territoorium, hoone või ruum, mis on mõeldud sisseveetud tollimata kauba ja väljaveetava kauba hoidmiseks pikema perioodi jooksul, kui seda võimaldab tolliterminal. d. Vabatsoon - logistilise käitamise seisukohalt otstarbekas territoorium. Vabatsooni võib piiramata ajaks paigutada ja seal töödelda niisugust maaletoodud kaupa, mille ladustamine aitab kaasa ekspordile, muule tootmistegevusele, transiidile või üldiselt olulisele impordile. 15. Printsipaali ja agendi suhete teooria (kes on printsipaal ja agent erinevatel juhtudel) Printsipaal a. Füüsiline või juriidiline isik, kes osaleb äritehingus iseenda nimel ja oma raha eest. b. Isik, kes on võtnud endale kohustuse kauba tollitransiitveo korraldamiseks lähtetollipunktist sihttollipunkti ning kellel on tagatis või kes on vabastatud tollile
ärahoidmise meetmetele. 9 2.3. Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses nimetatakse peamised suurõnnetuse vältimise põhimõtted ja nende rakendamise kirjeldus, mille eesmärk on tagada inimeste ja keskkonna ohutus. Ohutuse tagamise süsteem peab vastama võimaliku ohu suurusele, ettevõtte tootmistegevusele ja organisatsiooni keerukusele ning tuginema ohu hinnangule. Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatakse suurõnnetuse vältimise meetmeid, mis hõlmavad ettevõtte tegevuse üldeesmärke ja põhimõtteid suurõnnetuse ohu vähendamiseks ning sellega seotud juhtimissüsteemi, mis hõlmab organisatsiooni struktuuri, vastutust, toiminguid ja ressursse suurõnnetuse vältimiseks. Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses käsitletakse järgmisi teemasid:
Ohutegurite kindlakstegemist võib alustada näiteks ohutegurite kaardistamisega. Nii saadakse üldpilt ettevõtte olukorrast ja tehakse kindlaks ohtlikumad piirkonnad ja tootmisprotsessid, mida tuleb riskianalüüsi käigus täpsemalt uurida. Ohtude kindlakstegemine ja riskide analüüsimine toimub sellisel juhul üldiselt üksikule. Esialgselt saadud üldhinnangut töökeskkonnale tuleks aeg-ajalt täpsustada. Võiks kasutada ankeetküsitlust, kus ankeedis on loetletud antud ettevõtte tootmistegevusele tüüpilised ohud. Neid ankeete kasutades saab ohutegureid täpsustades hinnata ka ohtudest tulenevaid riske. Ankeetküsitlusest on kasu ainult siis, kui selle on koostanud antud tootmistegevust hästi tundev inimene. Ohutegurite kindlakstegemisel tuleb pöörata tähelepanu nii igapäevase töö olukordadele kui ka harva tehtavatele töödele, nagu hooldus- ja korrastustööd, uute masinate ja seadmete kasutuselevõtmisele ning asendustöötajatele ja uutele töötajatele
annaabi.ee 
