Konveiertransport ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse) - Niidipõhised Meretransport mereteed, meresadamad Siseveetransport siseveeteed, jõesadamad Õhutransport lennukoridorid, lennuväljad - Muud Kosmose-, inim-, loom- ja kergtransport 3. Veoliigid: - Reisijatevedu Kaug-, lähi- ja linnavedu. - Kaubavedu Rahvusvaheline (eksport-, import-, transiitvedu), kohalik (linnadevaheline ja linnavedu) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid - Eesti asend EL ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes - Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade rahvastiku tihedus Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis - Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning töökohtade koondumine keskustesse
vedajate vahel. Veoviisid Infrastruktuuripõhised : auto, raudtee, toru, linna elekter, konveiertransport Niidipõhised: mere, sisevee ja õhutransport Muud: kosmose, inim, loom, kergtransport Veoliigid : reisijatevedu kaug, linnalähi ja linnavedu; kaubavedu rahvusvaheline (eksport, import, transiit), kohalik (linnadevaheline ja linna) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Üleeuroopalise transpordivõrgu (TENT) põhi ja üldvõrk Üldvõrk (comprehensive network) koosneb üleeuroopalise transpordivõrgu kõigist olemasolevatest ja planeeritavatest infrastruktuuridest ning hõlmab kõnealuse infrastruktuuri
Niidipõhised: Meretransport – mereteed, meresadamad Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad Muud: Kosmosetransport, Inimtransport, Loomtransport, Kergtransport 3. Veoliigid: Reisijatevedu – kaug-, linnalähi- ja linnavedu; Kaubavedu – rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). 4. Üle-Euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhi ja üldvõrk. • Koosneb transpordiinfrastruktuurist, liikluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemidest. • Transpordiinfrastruktuur koosneb maantee-, raudtee- ja siseveevõrkudest, mere- ja siseveesadamatest ning muudest ühenduspunktidest.
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid
annaabi.ee 
