• Tootmist vaadeldakse kui süsteemi, milles materiaalsed ressursid (tööobjektid) muudetakse tööjõu ja töövahendite abil toodanguks. • Taastootmine jaotub faasideks, milledeks on tootmine, jaotamine, vahetus ja tarbimine. • Taastootmise kaks tüüpi – lihtne (tootmisprotsessi kordamine endises mahus) ja laiendatud (tootmisprotsessi kordamine suuremas ulatuses) taastootmine • Tootmisprotsessi iseloomustab eelkõige ressursside hulk Tootmistegurid • Tootmissisenditeks maa, töö ja kapital • Mõju järgi aktiivsed (töö ja ettevõtlus) ja passiivsed (maa ja reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja maa) ja tuletatud teguriteks (reaalkapital – tootmishooned, masinad) • Lühiajaline – mõnede tootmistegurite hulka ei saa muuta – maa hulk on kindel, samuti ka üldkulud ehitistele ja masinatele • Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks muutuda • Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi
nimetatakse piirasendusnormiks e. marginaalseks asendusnormiks. PIIRASENDUSNORM: PAN1 = AB / BC ja PAN2 = PQ / QR Tarbimistasakaal punktis C saavutatakse, kui kahe kauba hindade suhe võrdub piirasendusnormiga. PANc = Qx / Qy = Py / Px Tarbija hinnavaru kujutab endast vahet hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahel, mida tarbija on nõus maksma. LOENG 3 - ETTEVÕTLUSE ALUSED Klassikalise käsitluse järgi olid tootmissisenditeks vaid maa, kapital ja töö. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER, ISOKVANT, TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on
Kasvava mastaabiefektiga on tegemist juhul kui: Toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: Tööjõud Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: Saastus Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks: Enamiku ettevõtete puhul ei arvestata toodete omahinna hulka omaniku enda kulutatud aega (v.a. juhul, kui omanik ise on ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne.)
valmistatud toodang selle tulemuseks. Tootmist võib vaadelda ka järgnevatest aspektidest: 1. Tootmine kui ressursside kulutamine (rahas, ajas). Teisest küljest vaadatuna on tootmine kui toodangu valmistamine (kvantitatiivselt või rahaliselt väljendatult). 2. Realiseerimine. 3. Investeeringud, mis algavad juba raha jaotamisega tarbimiseks ja säästudeks ning lõpeb ressursside taasuuendamisega. Tootmine on protsess, mille käigus sisendid transformeeritakse soovitud väljunditeks. Tootmissisenditeks on maa, töö ja kapital. Mõju järgi tootmisele jaotatakse sisendid mõnikord aktiivseteks ja passiivseteks. Aktiivsed sisendid on töö ja ettevõtlus, passiivsed sisendid on reaalkapital. Tootmisprotsessi tegurid jaotatakse ka: 1. Algseteks teguriteks on töö ja maa (loodus) Tööl on täita kahesugune ülesanne a)elustab mineviku töö, asjastatud töö (tootmisvahendid kui kapital) b)sillaks tulevikku, inimühiskonna progressi. 2
annaabi.ee 
