põhjendatutena, ollakse oma eluga rahul. Seda muidugi juhul, kui sissetulekud võimaldavad normaalselt (majanduse ja ühiskonna arengutaset arvestades) ära elada. Rahulolu kaudu saab majanduse arengutaset hinnata vaid käesoleval ajahetkel. Heaolu pikaajaliseks kindlustamiseks on majanduskasv vältimatu. Siiani laialdaselt levinud seisukoht on seejuures, et ebaühtlasel tulujaotusel on majanduskasvu soodustav toime. Nii klassikaline kui ka neoklassikaline majandusteooria peab tootmisressurssidest majanduskasvu tagamisel olulisemaks kapitali (sh ka maad ja teisi loodusressursse). Elavtöö võimaldab vaid olemasolevat tootmispotentsiaali ära kasutada. Olgu siinkohal meenutatud K. Marxi poolt esile toodud kapitali esialgse akumulatsiooni perioodi, mis viib suure osa elanikkonna suhtelise vaesumiseni, kuid on tulevase arengu tagamisel vältimatu. Analoogiline protsess toimus Eestis kümmekond aastat tagasi. Küsimus, kas selle üheks põhjuseks võis olla asjaolu,
investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I); *avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G); *kaupade ja teenuste eksport (X ). AD = C + I + G + (X M) 31. Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine sõltub rahvamajanduse käsutuses olevatest tootmisressurssidest ja tootmistehnoloogiatest. Kogutoodangu kulu ja üldine hinnatase määravad kogupakkumise kõvera asendi teljestikus, tema kauguse kogutoodangu joonest. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. 32. Kogutoodangu täishõivetasemeks nim. igal ajahetkel olemasoleva ressursside pakkumise juures olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks efektiivselt ja täielikult kasutada kõiki oma ressursse. 33. Languslõheks nim
government). Investeerimiskulutused on kulutused, mida sisuliselt tehakse tarbimiskulutuste arvelt. Ehk kui tarbijad loobuvad näiteks 2 saiast ja lepivad 10 saia asemel 8 saiaga, siis vabanenud raha investeeritakse saiatootmiseks vajalike masinate (kapitali) ostmiseks. Teisisõnu investeeritakse, et tulevikus oleks võimalik rohkem saia süüa (tarbida). Kuna investeeringute puhul inimesed kasutavad sisuliselt olemasolevatest tootmisressurssidest osa ressursse selleks, et tuleviku tarbimist suurendada (või vähemalt samal tasemel hoida), tuleb ka investeerimiskulutusi SKP-s arvestada. Seega SKP leidmiseks tuleb tarbimiskulutustele liita juurde investeerimiskulutused. Investeerimiskulutuste all mõeldakse kulutusi ainult uutele investeerimiskaupadele. Seda jällegi selleks, et vältida topeltarvestamist, sest kui
Hindade jäikusest tulenevalt sõltub kogupakkumise ja -nõudluse tasakaalu muutus lühiajaliselt peaasjalikult kogunõudluse muutustest. See ongi keinsistliku majandusteooria üks põhilisi seisukohti: tasakaaluseisundis sõltub toodangumaht eeskätt kogunõudlusest. Oletame, et esialgne kogunõudluse-kogupakkumise tasakaal tekib punktis E0 tulutasemel Q0, mis on väiksem potentsiaalsest tootmismahust Q*. Järelikult on osa tootmisressurssidest alahõivatud. Kogunõudluse suurenedes liigub kogunõudluse kõver paremale asendisse AD1 ning uus tasakaal tekib punktis E1. Ka see tasakaaluseisund on madalamal potentsiaalse tootmismahu tasemest. Nagu näha, ei too kogunõudluse suurenemine kaasa hinnatõusu (horisontaalne joon!) Tulenevalt palkade ja hindade jäikusest järeldab Keynes, et makromajanduslik tasakaal võib tekkida ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, seega ressursside alahõive tingimustes.
annaabi.ee 
