tootmiseks või soetamiseks, s.t. kuni (valmis)toodangu valmimise (müügiks valmisoleku) hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid (müügikulud, juhtimiskulud, teadus-ja arenduskulud jt) ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüsteemis kajastatud olema. Kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Vastavalt 1995.aastast kehtivale EV Raamatupidamisseaduse § 34 lõigetele 3, 4, 6 ja 7, tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga praegu veel laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka perioodikulud (ettevõtte üldkulud). Võib öelda, et oluline oleks määratleda või täpsustada, millisest omahinnast me räägime - tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast või täisomahinnast. Ükski nendest näitajatest ei ole halb, kui seda kasutada sobival kohal ja interpreteerida tulemust korrektselt.
Rikkust samastasid rahaga. Soovitasid impordi piiramiseks võtta kasutusele tollid 4)Füsiokratism: F. QUESNAY «Majandusliku tabeli» looja, milles analüüsis ühiskondliku kapitali taastootmist. (kene) (1694 1774), Esimene majandusliku ringvoo mudel. Käsitlesid erinevalt merkantilistedest rikkuse allikana tootmissfääri.Pidasid rikkuse aluseks tootmislikku, eeskätt põllumajanduslikku tegevust. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus A.R.J.TURGOT (türgo) , XVIII s. « Vaatlused rikkuse kujunemise ja jagunemise üle» - tööjaotuse, palgakorralduse küsimused . Esindasid suurmaaomanike huve. 5) Klassikaline poliitökonoomia: Peetakse poliitilise ökonoomia isaks
Järelikult tuleks arvata toodangu omahinda need kulud, mis ettevõte on teinud toodangu (kaupade) tootmiseks või soetamiseks, st kuni (valmis)toodangu valmimise (müügiks valmisoleku tagamise) hetkeni. Seega ei tohiks tootmisväliseid kulusid (müügikulud, juhtimiskulud, üldhalduskulud jt) lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peab kõiki kulusid firma kuluarvestussüsteemis kajastama, kuid toodangu omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa.Seega tuleb toote omahinnana vaadelda just tootmislikku omahinda, mitte aga sageli laialdaselt kasutatavat täisomahinda, kuhu on sisse arvatud ka mitmed tootmisvälised kulud (ettevõtte turunduskulud, juhtimiskulud jmt). Omahind on ühe tooteühiku tootmise kulu, mis leitakse jagades tootmiskulu tooteühikute arvuga. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind järgmiselt: muutuvad kulud (tootmislikud) tootmislikud püsikulud Tooteühiku omahind
maksma on läinud. Järlikult tuleks toodangu omahinda need kulud, mis ettevõtte on teinud toodangu saamiseks või kaupade soetamiseks st. kuni valmistoodangu müügiks valmisoleku hetkeni. Järelikult tootmisväliseid kulusid ( müügikulud, juhtimiskulud, teadus- ja arenduskulud jm. ei tohiks lülitada toodangu omahinda. Kindlasti peavad kõik kulud firma arvestussüstemis kajastatud olema, kuid omahinda lülitatakse neist vaid teatud osa. Seega tuleks toote omahinnana vaadelda vaid tootmislikku omahinda. Mitte aga täisomahinda, kuhu sisse on arvestatud ka perioodikulud ( ettevõtte üldkulud). Alati on vaja täpsustada kas me räägime tootmisomahinnast, realiseeritud toodangu omahinnast ( realiseeritud toodete kulu) või täisomahinnast. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind järgmiselt: Muutuvad kulud Püsikulud Tooteühiku Tooteühikute .+. Tooteühikute omahind=