C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidena teenida. wL + rK = C Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunktsiooniks: q = F ( K , L ). Tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka TEGURI PIIRTOODANG (MP marginal product), mis näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku
Tehase või vabriku tootmisvõimsuseks on selline toomismahu määr, mille juures keskmised kogukulud on minimaalsed. Kui tehas toodab vähem kui on tema tootmisvõimsus, on tegemist ülemäärasse tootmisvõimsusega. Tehase tootmisvõimsuse muutmine eeldab otsuste tegemist pikaajaliselt. Pikaajaliseks kuluks on selline tootmiskulude tase, mille juures tehas on majanduslikult efektiivse suurusega. Pikaajaliste kulude muutumist tootmismahu muutudes nimetatakse pikaajaliseks tootmisfunktsiooniks ehk lihtsalt tootmisfunktsiooniks. Tootmisfunktsioon on seos maksimaalse saavutatava tootmismahu ning kasutatavate tootmissisendite vahel. Seega määrab pikaajalisi kulusid tootmisfunktsioon. Kogutoodangut erinevate tehase suuruste juures iseloomustab joonis 8.5. Kõik kogutoodangu kõverad on sarnase kujuga, ent mida suurem on tehas, seda rohkem kampsuneid olemasolevate töötajatega toodetakse. Üheks oluliseks teguriks, mis määrab kogutoodangu kõverate kuju, on kahaneva tulu seadus.
Tehase või vabriku tootmisvõimsuseks on selline toomismahu määr mille juures keskmised kogukulud on minimaalsed. Kui tehas toodab vähem kui on tema tootmisvõimsus, on tegemist ülemäärasse tootmisvõimsusega. Tehase tootmisvõimsuse muutmine eeldab otsuste tegemist pikaajaliselt. Pikaajaliseks kuluks on selline tootmiskulude tase mille juures tehas on majanduslikult efektiivse suurusega. Pikaajaliste kulude muutumist tootmismahu muutudes nimetatakse pikaajaliseks tootmisfunktsiooniks ehk lihtsalt tootmisfunktsiooniks. Tootmisfunktsioon on seos maksimaalse saavutatava tootmismahu ning kasutatavate tootmissisendite vahel. Seega määrab pikaajalisi kulusid tootmisfunktsioon. Kogutoodangut erinevate tehase suuruste juures iseloomustab joonis 6.5. Kõik kogutoodangu kõverad on sarnase kujuga, ent mida suurem on tehas seda rohkem kampsuneid olemasolevate töötajatega toodetakse. Üheks oluliseks teguriks, mis määrab kogutoodangu kõverate kuju on kahaneva tulu seadus.
tulemused üldistada enamate tootmisteguritega tootmisele): tööjõud L (labor) ja kapital K. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi, on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus Ettevõttes toodetav toodangukogus sõltub kasutatavatest sisenditest ja nende hulgast. Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks) sõltuvust kõigist (lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest, nimetatakse tootmisfunktsiooniks Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat - milliseid tootmistegureid kasutatakse ja millises proportsioonis. Seega võib erinevate ettevõtete toomisfunktsioon olla erinev. Veel tuleb tähele panna, et tootmisfunktsioon on selline seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada.
annaabi.ee 
