Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe (sobing) kokku said Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia esindajad lepiti kokku, et Sudeedimaa antakse üle Saksamaale ja nemad ise garanteerivad Tsehhoslovakkia uute tekkinud riigipiiride puutumatuse. Tsehhoslovakkia oli sunnitud Sudeedimaast loobuma, mis oli talle väga ebasoodne, sest pool tootmisaladest oli Sudeedimaal, samuti kaotas ta piirikindlustused. Lisaks ka Poola ja Ungari hõivasid alasid, kus elasid poolakad või ungarlased. Kõik kasutasid ära Müncheni lepingut. 15.03.1939 okupeeris Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia, mis selle tagajärjel tükeldati läänepoolne ala (tsehhid) liideti otseselt Saksamaaaga ja seda ala hakati nimetama Böömi- Määri protektoriaadiks. Idapoolne osa (slovakid) moodustati Slovaki vabariik, mida võib nimetada Saksamaa vasallriigiks
aastal. Tegevust alustasid Antsla ja Sindi tarbijate ühistud. EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940 1. Majanduse üldiseloomustus 24.veebr. 1918.a. kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus Riigi majandus vajas ümberkorraldamist. 1918.a. nov. hakkas kehtima Eesti mark 1928.a. asendati Eesti krooniga Eksport import toimus väliskaubanduse nõukogu kaudu Piirati importkaupade sissevedu. Tööstuse ja kaubanduse arendamiseks anti tegevusvabadus erakapitalile. Tootmisaladest tähtsaim oli põllumajandus. Põllumajanduslik toodang moodustas a. 1928-1930 74 % Eesti kogutoodangust. Oluline tähtsus ka metsandusel. Mets hõlmas 20,1 % maast. Väiksem tähtsus oli kalandusel, kus tegutses 1,5 % rahvastikust. 2. Tööstuse areng Likvideeriti eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted. Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Eelistati oma toorainet omavaid tehaseid: kütusetööstus - rajanes põlevkivi kaevandamisel
1918. aasta novembris hakkas Eestis kehtima Eesti mark. Lühikese ajaga suudeti rajada kindel pangandus, mis aitas kaasa Eesti majanduse intergreerumisele Euroopaga. Eestis kehtisid algselt väliskaubanduses piirangud, sest tuli takistada siseturu jaoks vajalike kaupade väljavedu. Kaubanduse ja tööstuse arendamiseks anti erakapitalile täielik tegevusvabadus. Edu saavutati põlevkivitööstuses, mis pani aluse täiesti uule tööstusharule ja meelitas ligi väliskapitali. Kõikidest tootmisaladest kõige tähtsam oli põllumajandus, mis 1928. aastaks moodustas Eesti kogutoodangust 74%. Põllumajandustoodang saavutas kõrgseisu 1927/28 aastal. Põllu- majanduses oli pearõhk karjamajandusel. 1927 aastal saadi ainuüksi loomapidamisest 135,9 miljonit tulu. (Tomson 1999: 45-47) 1919. aasta maareformi seaduse alusel likvideeriti Eestis 1100 mõisa, mis asendati 51 tuhande taluga (Leetsar 1999:27) Maareformi tulemusena tõusis produktsioon. (Tomson 1999: 47)
lööma. Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe (sobing) kokku said Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia esindajad lepiti kokku, et Sudeedimaa antakse üle Saksamaale ja nemad ise garanteerivad Tsehhoslovakkia uute tekkinud riigipiiride puutumatuse. Tsehhoslovakkia oli sunnitud Sudeedimaast loobuma, mis oli talle väga ebasoodne, sest pool tootmisaladest oli Sudeedimaal, samuti kaotas ta piirikindlustused. Lisaks ka Poola ja Ungari hõivasid alasid, kus elasid poolakad või ungarlased. Kõik kasutasid ära Müncheni lepingut. 15.03.1939 okupeeris Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia, mis selle tagajärjel tükeldati läänepoolne ala (tsehhid) liideti otseselt Saksamaaaga ja seda ala hakati nimetama Böömi- Määri protektoriaadiks. Idapoolne osa (slovakid) moodustati Slovaki vabariik, mida võib nimetada Saksamaa vasallriigiks
annaabi.ee 
