7. Mis on SKP jooksvates hindades? Millest ei ole inflatsiooni % maha arvestatud. 8. Mis on reaalne SKP? SKP millest inflatsiooni % on maha arvestatud. 9. Mis näitab riigi elatustaset? SKP ühe inimese kohta. NT: 2013.a. Eesti SKP 1 inimese kohta oli 14 217,6eurot. 10. Mis on tootlikkus ? Töömaht mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. 11. Mis mõjutab tootlikkuse suurenemist? 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 2)põhivarade hulk ja klvaliteet- uute seadmete, riistade, trantspordivahenditega saavad töölised tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sidepidamismeetodid. 12. Mis on TQM? Terviklik kavliteedijuhtimine 13. Mis on püsivkulud? Kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata tootmismahu muutumisele. 14. Mis on muutuvkulud ? Kulud, mis muutuvad koos tootmismahu suurenemisega. 15
sisendiühiku koht. Ajaühik, üks töötaja, kapitaliühik Tööviljakus e. Tööjõu tootlikkus on töö maht, mida tööjõid on suuteline teatud aja jooksul tegema. Kui tootlikkus tõuseb, toodavad inimesed sama aja jooksul rohkem ja paremaid kaupu. Kui suureneb tootlikkus, suureneb reaalne SKP. Tootlikkus suureneb aastate jooksul, sest muutub: 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 2)Põhivarade hulk ja kvaliteet haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada. 3)tootmistehnoloogia- võetakse kasutusele uued tootmismeetotid, uued sisepidamismeetodid. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks, vaatamata ettevõtte tootmismahule(amortisatsioon, ruumide küte, juhtide palgad, laenuintressid) Muutuvkulud- Kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega(tööliste palgaraha, elektri hind, tooaine hind.
Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum. 4. Efektiivsusesuhtarvud Efektiivsuskordajad ehk käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et aktivaid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. 4.1. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk (algsaldo+lõppsaldo/2) 2011.a. 147 608/(24 982+24 210/2)= 6.0 2010.a. 100 012/(24 883+24 982/2)= 4.0 Näitab kauba ja tootmisvarude käsutamise ja müügi efektiivsust. Nordeconi väga madal varude käibekordaja näitab kas materiaalsete varade liigsust või raskusi nende realiseerimisel. 4.2
konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE LÜHIAJALINE VÕLGNEVUS(perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 MÜÜGITULU PÄEVAS= müügitulu/365
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf 33. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobib kasutada süstiktõstukit (teleskooptõstukit)? Süstiktõstukid töötavad kõrgete ladude kitsastes (1,5 m) vahekoridorides ning täidavad laos samu funktsioone mis pöördkahveltõstukid – aluste paigutamine hoiukohtadele ja võtmine riiulikohalt –, kuid teevad seda palju tootlikumalt. Süstiktõstukil on tõstekahvlite asemel spetsiaalne seade (nn kelk), mille liugkahvlid liiguvad mõlemale poole, asetades ja võttes aluseid kaubaga. Süstiktõstukiga ei saa võtta alust põrandakohalt ja asetada lao põrandale. Esimese riiulikorruse horisontaaltala peab paiknema põrandast vähemalt 300 mm kõrgusel Sellega on võimalik asetada kaubaalus spetsiaalsele platvormile või riiuli otsa terminalikohale, kust edasi käsitsetakse seda tavalise tõstukiga
Töö tootlikus ei pruugi aga ühe ja sama töö teostamisel ning ühesugusel energia kulul olla ühesugune.Kõige suurem töö võime ja hea enese tunne saavutatakse mugavates tingimustes.Need tingimused loodakse soodsa mikrokliimaga töö kohal: 1.optimaalse valgustusega. 2.puhta õhuga. 3.müra,vibratsiooni ja kiirituse puudumisega. 4.sobivates värvi toonides töö ruumi ja töö koha kujundamisega. Töö tingimused olenevad ka töö ohutusest.Ohutu töö puhul tötab inimene tootlikumalt erilise tähelepanuvajalikkusega tööajal. Töö raskus ja pingelisus Töö füüsilise raskuse üle saab otsustada inimese poolt kulutatud energia hulga järgi antud töö sooritamisel.Puhke olukorras kulutab inimene energiat kuni 80 kilokalorit tunnis,see energia kulub elu tegevuse säilitamiseks-hingamiseks,vereringe ja muskulatuuri tööks,seede trakti tegevuseks.Töötamisel suureneb energia kulu puhke olukorraga mitme kordseks.Kui kogu töö
firmasid on teistel kasulik üle võtta nende langenud turuväärtuse tõttu ja mõne aja pärast siis kasudega maha müüa. 3. Efektiivsuse analüüs Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Efektiivsuskordajad ehk käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et aktivaid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. Efektiivsuse kordajad on järgmised. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk Näitab kauba ja tootmisvarude kasutamise ja müügi efektiivsust. Selle näitaja kõrge väärtus viitab materiaalsete varude kiirele kasutamisele, mis omakorda viib maksevõime ja tasuvuse tõusule, kuna vähendab investeeringuid tootmisvarudesse. Madal varude käibekordaja
konkureerivad Venemaa Läänemere sadamatega (Ust Luga, Sankt Peterburg, Primorsk) Soome, Eesti, Läti, Leedu sadamad. Transiidimahtude teenindamisel jätkub tööd kõigile sadamatele, kuid vaba konkurentsi tingimustes saavutavad eelise sadamad, kes suudavad käidelda suuri kaubavoo- gusid tootlikumalt, efektiivsemalt, operatiivsemalt, väiksema ajakulu, parema kvaliteeditaseme ning madalamate kuludega. (Pildid 5.29 ja 5.30) Teenindatavate kaubavoogude iseärasuste ja sadama tootmises kasutatavate tehnoloogiate alusel jaotatakse sadamaid tükikauba-, konteiner-, nafta-, puistelasti- ja reisiparvlaeva sadamateks.
annaabi.ee 
