1980. aastal said sakslased õppetunni, mis näitas, et raha tugev vahetuskurss üksi ei aita inflatsiooni tasakaalus hoida. Suur osa hinnatasemest sõltub teenindussektorist, mis ei puutu kokku rahvusvahelise konkurentsiga, kuid toodab kaks kolmandikku rahvuslikust koguproduktist. Seetõttu talitas Inglise Pank kodumaiseid intressimääru tõstes õigesti, praegu valmistab muret vaid see, et kui naelakurss peaks järsult langema, tõusevad tootjahinnad, mis omakorda kergitavad järsult hulgihinnaindeksit. Enamik spetsialiste ennustab, et majanduskasv aeglustub sel aastal eelmise aasta enam kui 3 protsendiselt tasemelt 2,3 protsendile ja 1999. aastal 1,7 protsendile ning inflatsiooni tase saab olema pisut kõrgem 2,5 protsendist. Seejärel peaks majanduskasv jälle tõusma üldisele arengutasemele ning inflatsioon langema määratud tasemele. Erinevate kaupade hinnad ja kulumäärad Elektrienergia
Sellise hindade kasvu põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemine. Ühelt poolt on tegu välismõjudega odavnes USA dollar ja koos sellega samuti LVL. Läti pidevalt kasvav sisenõudlus tõi kaasa ka impordi kasvu. Nii tavatarbijad kui tööstus kasutavad EUR-i eest imporditavaid kaupu ja osiseid. Maailmaturul suurenes ka nafta hind. Läti oli k.a. sunnitud läbi viima mitmete kaupade hinnatõusu, alates 01.01.2004 kallinesid elekter, gaas; samuti mitmete teenuste hinnad. Tootjahinnad kasvasid 2004.a. keskmiselt 10%, metallitööstuses aga 15%. Oma mõju otsene ja kaudne (psühholoogiline) oli ka EL-ga liitumisel. Toimusid muudatused maksu- ja kindlustussüsteemis lähtudes EL nõuetest. Varimajandusest, maksude laekumisest ja maksubaasist üldiselt Läti Statistikaameti andmetel moodustas Läti varimajanduse osakaal 2004.a. seisuga 17-18% SKT-st. Varimajanduse osakaal on küll võrreldes varasemate perioodidega vähenenud, kuid
Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra. Samas suurusjärgus kasvas ka lämmastikväetiste müük. Ligi kolm korda enam kui 2004. aastal eksporditi mitmesuguseid sünteetilisi vaikusid (põlevkivitööstuse produktid).
50 MÜÜGIEELARVE skeem (joonis 1) Näitajad Mõõt- Ee larve pe riood ühik 200X Aasta I II III IV ... kokku 1. Müük koguse lise lt 1.1. Põhitegevus ................. ................. 1.2. Ühekordsed (mitteregulaarsed) tööd ja teenused ................. 2. Müügihinnad (tootjahinnad) 2.1. Põhitegevus ................. ................. 2.2. Ühekordsed tööd ja teenused ................. 3. Müügitulu (re alise e rimise ne tokäive ) 3.1. Põhitegevuse tulu .................. .................. Põhite gevuse müügitulu kokku 3.2. Ühekordsete tööde ja teenuste tulu .................. Ühe kords ed tulud kokku Müügitulu (realise e rimise ne tokäive ) kokku 51 KASSAEELARVE skeem (joonis 2)
annaabi.ee 
