palga suhtes (Liisa arvab, et suudab õmmelda 4 fliisi päevas): a) Püsitasu 3200€ + 10€ iga fliisi kohta b) Püsitasu 2400€ + 20€ iga fliisi kohta • Kumb variant sobiks Marile rohkem? Kui Liisa on võimeline õmblema 150 fliisi kahe kuu jooksul, siis milliseks kujuneb kasum Liisa poolt pakutud kahe variandi korral? Milline oleks tasakaalupunkt iga pakutud alternatiivi puhul? KMK analüüsi eeldused 1. Kõik muud muutujad peale koguse on konstantsed • st tootekogumi struktuur, tootmisefektiivsus, hinnatase, tootmismeetodid. 2. Tegemist on ühe tootega või konstantse struktuuriga tootekogumiga. 3. Kogukulud ja kogu müügimaht on lineaarses sõltuvuses toodangu kogusest. 4. Analüüs hõlmab ainult olulisuse vahemikku 5. Analüüs hõlmab ainult lühiajalist perspektiivi.
Isokvantide tõus ehk tehnilise asendamise piirmäär saab olla aga sama ainult puutepunktis. 21.Kuidas tagavad täiusliku turu tasakaaluhinnad tootmise Pareto-efektiivsuse? Täiusliku turu tasakaaluhinnad tagavad tootmise Pareto-efektiivsuse, sest täiuslikul turul on hinnad kõigi tootjate jaoks võrdsed, seega ka hindade suhted, mis aga on tehnilise asendamise piirmäärad. Kui need aga võrdsed on, esinebki Pareto-efektiivsus. 22.Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse? Tootekogumi efektiivsus tähendab, et tootjad toodavad selliseid hüviseid, mis kindlustavad tarbijatele maksimaalse kasulikkuse. See tähendab ka seda, et tootmisvõimaluste raja tõus tootjatele on võrdne samakasulikkusjoone tõusuga tarbijatele: tootjad toodavad kasumi maksimeerimiseks tingimusel, kus MRT=p1/p2 ja tarbijad tarbivad koguse, mille puhul MRS=p1/p2. Nagu näha, siis need võrduvad ja nii
palju ja saavad vastu midagi, mida neil pole. Ka jaotus, mille korral kuulub kõik ühele inimesele on Pareto efektiivne – kellegi heaolu ei ole võimalik parandada ilma, et ainsa omaniku heaolu väheneks. See jaotus ei ole ühiskonna seisukohalt soovitav. Pareto täiustus – selline muutus, mis parandab mõnede inimeste heaolu, ilma riivamata teiste inimeste heaolu. Pareto efektiivsuse komponendid: 1. Vahetuse efektiivsus 2. Tootmise efektiivsus 3. Tootekogumi efektiivsus Heaoluökonoomika – eelkõige normatiivne, uurib seost heaolu ja erinevate majanduse organiseerimise vormide vahel. 2 peamist kriteeriumit: 1. Efektiivsus (efficiency) 2. Õiglus (equity) A.Smithi „nähtamatu käsi (vaba turumajandus) – kui inimene maksimeerib enda kasumit, siis sellega ta aitab kaasa üldisele heaolule. Pakutakse nii palju, kui nõutakse. Nõudlus otsustab teenuste ja toodete pakkumise. Hind kujuneb selle järgi, kui palju on inimesed valmis maksma
Sest tootjad üritavad tasakaaluhinna juures toota maksimaalselt efektiivselt ehk kasutades piiratud ressursse nii, et see võimaldaks maksimaalselt toota ja kasumit saada. Tasakaaluhind on kõigile ühtne ning seetõttu saab sama tootmistehnoloogia korral kujuneda olukord, kus ühelt tootjalt tootmissisendit ära võttes ja seda teisele andes väheneks kaotanud tootja tootmine ja kasum alati. 22. Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse? Kui kõigil tarbijatel on samad eelistused ehk hüviste asendatavuse piirmäärad ja kõigil tootjatel on samad tootmistehnoloogiad ehk sisendite tehnilise asendamise piirmäärad siis saab tasakaalupunkt olla vaid selles kohas, kus nii tootmisressursid kui ka tarbijate tarbimiskogused on kõige efektiivsemad ehk midagi muutes saaks olukord vaid halvemaks muutuda. 4 3
annaabi.ee 
