Klienditeekonna analüüsimisel ja parendustegevuste kavandamisel tuleb turismiettevõtjal enda jaoks lahti mõtestada ka järgmised teemad: · Orienteeritus personaalsusele versus massidele · Orienteeritus sihtrühmadele versus kõikidele kõike · Orientatsioon suurepärasele külastuselamusele versus keskpärasusele · Eristumine, unikaalsus, originaalsus versus tavapärane, ,,meie ka" · Kliendikesksus versus tootekesksus Klienditeekonna analüüsimise lõppeesmärgiks on selge plaani kavandamine, mille abil saab teadlikult ellu viia vajalikke parendusi, tõsta klienditeekonna (ehk tervikliku teenindusprotsessi) kogukvaliteeti, suurendada klientide rahulolu ning organsiatsiooni konkurentsivõimet. Kokkuvõtvalt võib öelda, et klienditeekonna juhtimine tähendab üldise ehk kogukvaliteedi juhtimist.6 1.3.3 Kvaliteediplaan
Rakendamine tõusuteel – selgem arusaam kulude tekkemehhanismidest väärtusahelas – 7% tootmisettevõtteid 1999. a – 56% ettevõtteid 2007. a • viimase 3 a jooksul kasvanud ligi kahekordseks (+ 81%) Tulemuslikkuse hindamise süsteemide analüüs võimaldas vaadelda veel kahte kasutatavate näitajate (mõõdikute) aspekti: 1) näitajate kliendi- versus tootekesksus, 2) finantsiliste versus mittefinantsiliste näitajate kasutamine. Kliendi versus tootekesksus 1999: 52% tootepõhiselt vs 20% kliendigrupi + 17% müügipiirkonna lõikes 2007: 75% tootepõhiselt vs 53% kliendigrupi lõikes sh Klientide jääktulu analüüsi kasutus kahekordseks Kliendikesksete lahenduste kasv eelkõige väiksemates firmades. Finantsilised versus mittefinantsilised näitajad Kasutuse kasv enam kui 25% võrra:
Aja jooksul on olnud kasutusel neli erinevat kvaliteedikäsitlust: tootekeskne tegevuskeskne kliendikeskne väärtuskeskne 55 Tootekeskne käsitlus lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puuduste või lisadena. Tootekesksus eeldab suuremaid kulutusi tootele. Tegevuskeskne käsitlus tähendab eelkõige tootmise vastavusse viimist ja kohandamist tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega tarbija ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine. Kliendikeskne käsitlus lähtub kasutamiskõlblikkusest ning kliendi ootuste ja nõudmiste täitmise vajadusest.
Erinevad kvaliteedikäsitlused Aja jooksul on olnud kasutusel neli erinevat kvaliteedikäsitlust: 71 tootekeskne tegevuskeskne kliendikeskne väärtuskeskne Tootekeskne käsitlus lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab defineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puuduste või lisadena. Tootekesksus eeldab suuremaid kulutusi tootele. Tegevuskeskne käsitlus tähendab eelkõige tootmise vastavusse viimist ja kohandamist tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega tarbija ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on probleemide ennetamine ja kulude minimeerimine. Kliendikeskne käsitlus lähtub kasutamiskõlblikkusest ning kliendi ootuste ja nõudmiste täitmise vajadusest
• kliendikeskne • väärtuskeskne Tootekeskne käsitlus lähtub põhimõttest, et kvaliteet on toote erinevate omaduste summa ja seda saab deineerida mõõdetava suurusena. Toote erinevused kajastuvad kvaliteedis puuduste või lisadena. Tootekesksus eeldab suuremaid kulutusi tootele. Tegevuskeskne käsitlus tähendab eelkõige tootmise vastavusse viimist ja kohandamist tootele esitatud nõuetega. Kui toode ei vasta esitatud nõuetele ega tarbija ootustele, on tegemist hälvetega, mille kõrvaldamine nõuab lisakulutusi. Tegevuskeskse kvaliteedikäsitluse eesmärk on