17.sajandi esimsel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembris. Enamus saagist koristatakse ikka mehhaaniliselt, kui on ka erandeid. Näiteks Paul Giraud, Remy Martin jne koristavad siiamaani väheamlt osa saagist käsitsi. Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkohooli sisalduse ( 7-9 vol) ja säilitab kõrge happelisuse. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limosin´i ja Troncais´i piirkonna tammest ja nende maht on 350l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on õhu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune
destileeritud viinamarja veinist.Vermuti põhiliseks koostisosaks on kuiv valge vein KONJAK Valgetest viinamarjadest valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac linnas ja maakonnas( prantsusmaal) Viinamarjad peavad olema just kasvanud seal piirkonnas, sisse ei ole sinna lubatud tuua teisi viinamarju selle toote jaoks. Seal piirkonnas algab viinamarjade sept. kolmandal v neljandal nädalal. Tavaliselt korjatakse käsitsi. Viinamarjad pressitakse, pannakse käärima, saadav toorvein saavutab alkoholi 7-9 mahu% Säilib kõrge happelisus. Konjaki tootmiseks kasutatakse kahekordset destileerimist. Pärast destileerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünni. Tünnid on valmistatud kindla piirkonna tammedest, mille maht on 350 liitrit. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja suur tanniini sisaldus, seega on ta ideaalne materjal konjaki valmimisprotsessi jaoks. õhu ja taniini vastatikunemõju laagerdumise ajal- saladuseks. Konjaki vanus on alati märgitud
Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell - 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vi neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehhaanliselt, kuid mned konjakitootjad nagu Paul Giraud, Daniel Bouju, Rémy Martin ja Cartais-Lamaure koristavad siiamaani vähemalt osa saagist käsitsi. Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkoholisisalduse (7-9% Vol.) ja säilitab krge happelisuse. Konjaki tootmiseks kasutatakse veini kahekordset destilleerimist. Destilleerimisperioodi algus varieerub erinevatel konjakitootjatel aga lppema peab vastavalt seadusele igal aastal 31. märtsi südaööks. Destilleerimisel kasutatakse erilisi unikaalseid mahuteid (alambic Charentaise), mis on tuntud oma nn. luigekaela tttu. Tänapäeval on nende kuumutamine puudega haruldane,
Esimese konjakimarjana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell- 1715 aastal. Valmistamine Viinamarjade saagikoristus algab tavaliselt septemberi kolmandal või neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehaaniliselt, kuid mõned konjakitootjad nagu Paul Girand, Daniel Bouju, Rémy Martin ja Cartais- Lamaure koristavad siisamaani vähemalt osa saagist käsitsi. Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkoholisisalduse ( 7-9% vol.) ja säilitab kõrge happelisuse. Konjaki tootmiseks kasutatakse veini kahe kordset destilleerimist. Destilleerimis perioodi algus varieerub erinevatel konjakitootjatel aga lõppema peab vastavalt seadusele: igal aastal 31. märtsi südaööks. Destilleerimisel kasutatakse erilisi unikaalseid mahuteid (alambic charentuise), mis on tuntud oma nn. Luigekaela tõttu
Selle määramiseks maitstakse pressimise lõpus saadavat mahla pidevalt. Kääritamiseks kasutatakse pärmikultuure, mille päritolu mõjutab oluliselt valmisveini maitset. Kontrollimiseks on kõige mõjusam jahutamine, kuid ka õhu ligipää- su reguleerides saab eeskätt punaveinide puhul häid tulemusi. Käärimise kestus on enamasti mõõdetav nädalatega. Punaveini valmistades on prot- sess kombinatsioon käärimisest ja leotamisest, mille lõpetamiseks toorvein sademelt nn säilitustankidesse pumbatakse. Tavakohaselt valmib moodne vein hiigelsuurtes roostevabast terasest mahutites, mille topeltseinad anna- vad võimaluse sisu jahutamiseks või soojendamiseks. Uued nipid Uued seadmed annavad veinimeistri käsutusse ka täiendavaid moodsaid võtteid nagu mikrooksüdatsioon, mille käigus veini rikastatakse hapniku- ga otse mahutis olevate düüside kaudu. Kontroll käärimise üle muutub nii ülitäpseks
annaabi.ee 
