käigus ka vorstisegu valmimine ja toote värvuse stabiliseerumine. 8. TERMILINE TÖÖTLEMINE Toote termilise töötluse juures eristatakse mitut erinevat etappi. Olenevalt valmistatavast tootest võivad mõned etapid ka ära jääda. Näiteks kui tegemist on keeduvorstiga, siis tema valmistamisel pole kasutatud suitsutamist, kui tegemist pole just ülesuitsutatud keeduvorstidega. 1) Vorstide kuumutamine ehk esimene suitsutamine Laagerdunud vorstid suunatakse kuumutamisele (v.a. toorsuitsuvorstid). Kuumutamine on vorstide pinna lühiajaline töötlemine kuuma suitsuga Kuumutamine erineb suitsutamisest kõrgema suitsutemperatuuri poolest. Kuumutamise alguses hoitakse temperatuuri 90 ˚C juures tõstes seda aeglaselt 100…110 ˚C-ni olenevalt vorstiliigist. Kuumutamise kestus oleneb toote diameetris jäädes 30 minuti (viinerid) ja 180 minuti (suure läbimõõduga vorstid) vahele. Kuumutamise tulemusena vorstikest ja väliskiht omandavad mehhaanilise
43. Kuivatamise eesmärk: Kuivatamine on üks toiduainete lihtsamaid ja vainimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainetest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Toote täielik kuivatamine on lihatööstustes kasutusel ainult erijuhtudel: vere-ja puljongipulbri tootmisel. Enamasti kasutatakse kuivatamist siiski koos teiste konserveerivate võtetega. Hästi säilivad on näiteks toorsuitsusingid ja toorsuitsuvorstid. Säilivuse tagajaks on soolamine, fermenteerimine, suitsutamine ja kuivatamine. 44. Liha sorteerimine ja erinevad sorteerimissüsteemid Sorteerimise eesmärk on saada kindlate omadustega lihatooraine, mis lihtsustab retseptide väljatöötamist, toote omahinna kalkuleerimist, annab ülevaate toote omaduste kohta (rasvasisaldus, toiteväärtus jne). Paljud ettevõtted kasutavad sorteerimisel ENSV-s väljatöötatud põhimõtteid, on ka tööstuste endi poolt
sealihasink, Õhuline veiselihasink Vorstid: 14 Keeduvorstid: Doktorivorst, Juustuvorst, Lastevorst, Lihakas Doktorivorst, Lihakas Lastevorst, Lihakas suitsujuustuvorst Pool- ja täissuitsuvorstid: Haanja poolsuitsuvorst Keedusalaami, Lihakas Kraakov, Lihakas suitsuvorst, Murulauguga poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Rakvere poolsuitsuvorst, Rakvere täissuitsuvorst. Toorsuitsuvorstid: Rakvere toorsuitsuvorst, Toledo toorsuitsuvorst pistaatsiapähklitega, Seemnekattega toorsuitsuvorst, Vinnutatud vorst. Toorsuitsupeekonid: Ameerikapärane toorsuitsupeekon, Inglisepärane toorsuitsupeekon, Toorsuitsupeekoni kuubikud. Pasteedid ja võided: Kreemjas maksapasteet, Küpsetatud maksapasteet rõõsa koorega, Maksapasteet, Maksarõngas, Määrdepasteet, Saiakate. 2.2.2 Roavalmistus tooted: Viinerid: Juustuviinerid, Lasteviinerid, Lihakas Doktoriviiner, Rakvere grillviiner
Nende seas pole leitud patogeenseid tüvesid. Suudavad kasutada jämesooles olemasolevaid raskesti lagundatavaid kiudaineid ja kääritada neid hapete tekkega. Sünbiootikum = probiootikum + prebiootikum. Piimhappebakterid toiduainetetööstustes: · Laktokokid (hapupiim, hapukoor, juust, jogurt) · Laktobatsillid (haputaignaleib nt rukkileib, jogurt, hapukapsas, hapukurgid, silo) · Bifidobakterid (jogurt, keefir, hapupiim) · Pediokokid (toorsuitsuvorstid, sojakastmed) · Oenokokid osalevad mõnede veinide valmistamisel muudavad tugevalt hapu õunhappe vähem hapuks piimhappeks, vähendades sellega veinide happesust ja tugevdades magusat maitset. Jogurt jogurtijuuretises kasutatakse Streptococcus thermophilust ja L.bulgaricust. biojogurtitesse lisatakse ka probiootilisi baktereid, nt bifidobaktereid. Valmistamiseks sobiv hapendamistemp vahemik on 30-45 kraadi