· Ettevõtlusklaster e. kobar on mingis piirkonnas spetsialiseerunud suur ettevõtlusvõrgustik, mis on keskendunud sarnase või seotud kaubagrupi toodangu valmistamisele. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. · Esmasektori ettevõtted: põllumajandus, metsandus, kaevandustööd. · Tööstusharudest : metallitootmine, raskemasinaehitus. · Tooreaine vajadus määrab veokulud, importimisel sisseveosadamad, kuhu kulude kokkuhoiuga koondunud tööstusettevõtted (Rotterdami sadam). Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on oskustöölisi. · Palju tööjõudu vajavad tootmisharud on tekstiili-, elektroonika-, rõiva- ja jalatsitööstus. · Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine. (Tööjõu maksumust mõõdetakse töötajale makstava tunnitöö tasuga.)
Müügivajadus null-kasumi saamiseks (komplekte) 450 526 631 Prognoositav müük (komplekte) 480 600 720 5.5. KASUMIPLAAN Tulud/kulud Summa, krooni (aastate kaupa) 2008 2009 2010 1. Müügitulu 2 224 080 2 780 100 3 347 980 2. Tooreaine- ja materjalikulu 1 416 000 1 770 000 2 131 000 3.Tööjõukulud: 473 280 537 158 704 578 - brutopalgad - sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksud 4. Põhivara kulum 12 050 24 100 36 150 5. Muud ärikulud 52 352 48 000 48 000 Ärikasum (-kahjum) 270 398 400 842 428 252 6
Poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid ,mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. 1970.-1980 a. Seostati üleilmastumist peamiselt majandusega,pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma.Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika juurtega suurkorporatsioonid rajasid oma tehaseid vähemarenenud maadesse ,lõigates kasumit sealse odava tööjõu ja tooreaine arvelt.Enamik toodetud rikkusest läks tagasi tuumikriikidesse,vähemarenenud maad kiratsesid endiselt.Koos majandusettevõtetega levisid ka tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused,teravnesid ökoloogiaprobleemid.Tänapäeva globaliseerumine kujundab hoopis teistsugust maailma,kus muutuvad ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II9 kõik suhted,mitte ainult majandus
Portfelliinvesteeringute eesmärgiks on vaid investeeringult tulu teenimine. Näiteks vähemosaluse ostmine ettevõttes ja ettevõtte (juhtimis)tegevuse mittesekkumine. 83. Võrrelge omavahel erinevaid investeerimisobjekte likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. Selgub, et kõrgemat likviidsust pakuvad ikkagi vaid väärtpaberid, tulususe varieeruvus on kõikidel investeerimisobjektidel üsna suur, riskantseimateks investeeringuteks on tavaliselt tooreaine ja kunstiteosed (k.a tuletisinstrumendid), investeeringut on kulukas teha eelkõige nendesse instrumentidesse, mis pole väärtpaberid. Investeeringute keerukuse aste sõltub pigem konkreetsest objektist, kuid enamasti on rakse määrata hinda tuletisinstrumentidel ning kunstiteostel. 84. Võrrelge omavahel erinevaid väärtpabereid likviidsuse, tulususe, riski, kulukuse ja keerukuse alusel. 85. Mis on tuletisväärtpaber (tooge ka näiteid)?
annaabi.ee 
