· Andmeteks võivad olla: - Arvandmed - Dokumendid - Meedia- ja reklaamimaterjalid - Isiklikud seisukohad, meenutused Jagatakse kolmeks 1. ESMASED (primaarsed) andmed uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas 2. TEISESED (sekundaarsed) andmed ei olnud algselt kogutud käsiloleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul viisil - Uurija kasutab kellegi teise kogutud toorandmeid. Võib tekkida probleem, et minu uurimiseesmärl ja nende andmete koguja oma ei pruugi kokku minna ning andmebaasis pole seda, mis mulle vajalik. Koosolekute, eksamite jms. Protokollid, ametikirjad, kooli dokumentatsioon, listivestlused.., ettevõtete aastaaruanded, intervijuude mahakirjutised, Erinevad andmebaasid: statistikaamet, Eesti pank, IMF, Euroopa Statistikaamet 3. KOLMANDUSED ehk tertsiaalsed andmeallikad kellegi teise kogutud toorandmed
piisav selleks, et teised uurijad võiksid põhimõtteliselt seda tulemust kontrollida, korrates uurimisprotseduuri. Tavaliselt alaaosad: katsealuste (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); protseduur; statistilise töötluse iseloomustus. 5. tulemused. Enamasti kõige pikem ja põhjalikum artikli osa. Sisaldab üksikasjalikud tulemuste kirjeldused kõigi uuringu etappide kohta (kuid ei sisalda tavaliselt toorandmeid, vaid juba töödeldud kokkuvõtteid); kasutakse loomulikult nii kirjeldavat statistikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust). Tüüpiliselt sisaldab see osa palju kokkuvõtvaid tabeleid, diagramme, jooniseid. Väga tähtis on lugemisel aru saada kõigist tabelitest ja joonistest. Jooniste puhul peab olema selge, kuidas on kujutatud sõltuvad ja sõltumatud muutujad. Tavaliselt kujutatakse
vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada). oKaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid •Primaarsed ehk esmased andmeallikad – uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas •Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad – uurija kasutab teiste poolt kogutud toorandmeid (nt. teiste uuringute andmefailid, intervjuude mahakirjutused) •Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad – põhinetakse juba teiste poolt kogutud andmete analüüsile (nt. raportid, akadeemilised artiklid, raamatud). E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui “ühemehe-uuringud” (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid) RISKID
) Peab olema piisav selleks, et teised uurijad võiksid põhimõtteliselt seda tulemust kontrollida, korrates uurimisprotseduuri. Tavaliselt alaaosad: katseisikute (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); protseduur; statistilise töötluse iseloomustus. 5) tulemused (Results). Enamasti kõige pikem ja põhjalikum artikli osa. Sisaldab üksikasjalikud tulemuste kirjeldused kõigi uurimuse etappide kohta (kuid ei sisalda tavaliselt toorandmeid, vaid juba töödeldud kokkuvõtteid); kasut. loomulikult nii kirjeldavat statististikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust). Tüüpiliselt sisaldab see osa palju kokkuvõtvaid tabeleid, diagramme, jooniseid. Väga tähtis on lugemisel aru saada kõigist tabelitest ja joonistest. Jooniste puhul peab olema selge, kuidas on kujutatud sõltuvad ja sõltumatud muutujad. Tavaliselt kujutatakse sõltumatu (eksperimentaatori poolt varieeritav) muutuja
annaabi.ee 
