Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toonitamata" - 5 õppematerjali

Kirjavahemärgid
6
doc

Kirjavahemärgid

nt. Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas. Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan. Põimlause osalaused üksteisest. nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest. nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus. Kiilud, sh üte ja hüüund. nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas. NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta. nt. Tule palun kohe siia! NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega. nt. Oh seda Ainot küll! Osa lauselühendeid. nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid. nt

Eesti keel → Eesti keel
82 allalaadimist
Juuste värvimine
11
docx

Juuste värvimine

A-telg e. otsejaotus. A-telg jaotab pea kaheks ­ paremaks ja vasakuks pooleks. Blondeerimine - loomulike ja keemiliste (kunstlike) pigmentide heledamaks muutmine kunstlikke värvipigmente lisamata. B-telg- juuste jaotamine kõrva kõrgemast tipust läbi pöörise teise kõrva kõrgema tipuni. Emulgeerimine - värvimassi peanahalt lahti hõõrumine vähese veega enne juuksevärvi maha loputamist. Esmavärvimine - värvimata, toonitamata ja blondeerimata juuste esmakordne värvimine. Heledamaks värvimine - juuste loomuliku pigmendi tugev helendamine ja vähese hulga kunstlike värvipigmentide lisamine. Juuste kujundlik värvimine - eraldatud juusteosade värvimine. Kergvärvimine - juuste värvimine kuni 4%-lise vesinikemulsiooniga. Värvipigmentide kinnitumine kiudkihi pinnale (värvipigmendid läbivad soomuskihi).

Kosmeetika → Juuksur
62 allalaadimist
Kollektiivlepingute laiendamine-tööõigus
10
docx

Kollektiivlepingute laiendamine (tööõigus)

Esindusorganisatsioonidel on ILO süsteemis eristaatus ja -positsioon. See ei tähenda aga, et teistel konkureerivatel organisatsioonidel ei oleks ILO konventsioonide nr 87 ja 98 järgi ametiühingute põhiõigusi. Üldiselt ei peeta kõige esinduslikumatele organisatsioonidele eriõiguste andmist vähemusorganisatsioonide diskrimineerimiseks. ILO soovituses rõhutatakse, et laiendamismenetlus on kooskõlas ühinemisvabaduse põhimõtetega, ent ei jäeta toonitamata, et riik võib seada sellisele menetlusele tingimusi, ületamata seejuures tööturu tegevusse sekkumise piire. ILO normiloomes ei ole käsitletud kollektiivlepingute avardamist, ent tundub, et siin kehtivad samad põhimõtted kui laiendamise puhul. Avardamise kitsaskoht seisneb selles, et see hõlmab lepingu kohaldamisalast välja jäävaid tööandjaid. Tüüpilisteks näideteks on piirkondliku kollektiivlepingu kohaldamine teises piirkonnas ja harulepingu kohaldamine muus sektoris.

Õigus → Tööõigus
13 allalaadimist
Eesti keele reeglid
23
doc

Eesti keele reeglid

Kiilud ehk muu lausega seostamatud vahelepõiked paigutatakse komade, mõttekriipsude või sulgude vahele. Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta: See poiss, räägitakse, on väga andekas. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut ajast maha jäänud. Koma(de)ga eraldatakse ka üte ja hüüund: Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb vastust anda. Jaa, nii see on. Teil, poisid, tuleb poodi minna. Esiletõstvalt toonitamata sõnakiil palun jääb komata: Tulge palun siia. Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause: Ühel päeval ­ mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud ­ avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees ­ kuidas ta nimi ongi? ­ paistab päris tubli olevat. Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse

Eesti keel → Eesti keel
141 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

tundus kummalisena; 6. otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest (SÜ 128): ,,Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus; saatelause tema järel jätkuvast otsekõnelausest: ,,Pane mänguasjad kasti," käsutas ema, ,,siis läheme õue." 7. kiilud, sh üte ja hüüund (SÜ 133): See poiss, räägitakse, on väga andekas. Teil, Jüri ja Mari, tuleb täna aeda parandama hakata. Oh häda, liha kõrbes ära! NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta: Tule palun kohe siia! Hüüdsõnu, millele ei lange tunderõhk, ei eraldata komadega: Oh seda Ainot küll! 8. osa lauselühendeid (SÜ 137): verbita lühendid (Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes), järeltäiendiks olevad lühendid (Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt 45

Eesti keel → Eesti keel
358 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun