fonatsioon. Selle akustiline vaste on põhisagedus e põhitoon,mille kuulmisaistingule vastab helikõrgus. Mõnedes keeltes eristavad intonatsioonierinevused sõnade tähendusi, selliseid keeli nimetatakse toonikeelteks (nt hiina, tai, vietnami keel). Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest. Kui selliseid sõltuvusi esineb, on tegemist tooniaktsendiga. Riigirootsi keeles on kaks tooniaktsenti. Lause tasandil on intonatsioonil mitmeid funktsioone, nii ekspressiivseid kui ka grammatilisi (küsimuslikkuse näitamine). Lisaks saab intonatsiooniga väljendada teksti kohesiooni e sõnade ja lausete kokkukuulumiste (nn tekstiintonatsioon). - Diakriitilised märgid IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisimärke, mis osutavad
koostisega sõnade tähenduse. Toonikeeles eristab sõnade tähendusi helikõrgus, nt hiina (4 tooni), tai (5 tooni) ja vietnami keel (6 tooni). Nt mandariini keel: · [han] rumal ühtlane kõrge · [han] haruldane langev-tõusev · [han] külm tõusev · [han] higistamine langev · Kui toonide esinemine sõltub sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest, siis on tegemist tooniaktsendiga. Keelil, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt norra keel (aktsent 1 ja aktsent 2). 51. Millised on kuulmissüsteemi osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kuulmissüsteemi osad: · kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks) · kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) · ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus:
Kõnes esinev helikõrguste muutumine ajas: sõnameloodia e toon. Sõnatooni puhul määrab erinev toon samasuguse häälikulise koostisega sõnade tähenduse toonikeeled ja tooniaktsendikeeled Toonikeeltes eristab sõnade tähendusi helikõrgus hiina (4 tooni), tai (5 tooni) ja vietnami (6 tooni), joruba (Nigeeria) ja mitmed bantu keeled Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest tunnustest; kui esineb seos nendega, on tegu tooniaktsendiga. Toneemid on paralleelsed segmentaalsete foneemidega Toonikeeli jagatakse kontuurtooni- ja nivootooni- keelteks Kontuurtoonikeeles (contour tone language) vastanduvad liikuvad toneemid: Näide hiina keele (nn mandariini keel; põhineb Põhja-Hiina murretel) 4 toneemist: [h a n ] r u m a l [h a n ] h a ru ld a n e [h a n ] k ü lm [h a n ] h ig is ta m in e 1 (ü h tla n e k õ rg e ) 2 (la n g e v -tõ u se v ) 3 (tõ u s e v ) 4 (la n g e v )
rõhk). Emfaas e tunderõhk (väljndab tundeid) Sõnade tooni ja lause intonatsiooni määrab häälekurdude võnkumise sagedus (fonatsioon). Selle akustiline vaste on põhisagedus e põhitoon, millele kuulmisaistingu tasemel vastab helikõrgus. Toonikeeled - keeled, kus intonatsioonierinevused muudavad sõnade tähendusi. Toonide esinemine ei sõltu sõnarõhkust, silpide arvust või grammatilistest omadustest (kui esineb siis on tegu tooniaktsendiga) FONOLOOGIA 12. Fonoloogia uurimisobjekt. Fonoloogia uurimisobektiks on keele häälikusüsteemid. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs. Häälikuid ja häälikustruktuure vaadeldakse paljudel abstraktsiooni tasanditel. Kõige madalama abstraksiooni tasandi üksused on häälikud e foonid. Foneetiline esitus - märkimata jäetakse kõnelejast sõltuvad isiklikud omadused, sõnad on üksteisest lahutatud, kuigi kõnes seda ei ole. 13
annaabi.ee 
