Ja le jnd oli Ordu valdus. c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - lnimees, maahrra kest maavalduse (lni) saanud isik, keda seob maahrraga truudusevanne, ln- maavaldus, mis on antud vasallile kasutada ja prandada, kuid mis ei ole tema tielik omand,foogt-juhtis vikest haldusksust, komtuur- juhtis vikest haldusksust, stift- kus peapiiskopil oli tieiguslik vrst, ditsees- piiskopide vaimulik vimkond, d)Toomhrrad- valitses piiskopkonda nn toomhrradest koosneva toomkapiitliga. Piiskopkonnad- Saare-Lne piiskopkond ja Tartu piiskopkond Piiskopid- Tartu piiskop oli iseseisvam kui Saare-Lne piiskop. Peapiiskop pesitses Riias. e) Eesti suurim linn li Tallinn ja palju ei jnud maha ka Tartu, viksemade olid Rakvere, Haapsalu ja Paide. Thtsamad linnad kuulusid Hansa Liitu. Sinna kuulusid Vana-Liivimaalt: Tartu,Tallinn,Prnu ja Viljandi. f) Kuigi Ordu oli kige tugevam, ei omanud ta kunagi valitsevat positsiooni. Rohkelt sdu on olnud Liivimaal
kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse. Rännates oli vaja osata kohaliku rahva keelt. Dominiiklastel oli see üks elukorralduse nõuetest. Nii muututi omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostris pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. Selline populaarsus ei meeldinud ametlikult aga vaimulikeherarhia liikumistele. XV sajandi algul tekkis Tallinna dominiiklastel koolipidamis õiguste pärast tüli toomkapiitliga, kes arvas seda õigust ainult endalekuuluvaks. Maskeeritud preestrid tungisid ühe piduliku jumalateenistuse ajal kloostrisse, soovitades pilkelaulus pererahval kirik sealaudaks ja hobusetalliks muuta. Mungad tasusid sama mõõgaga, tungides suure rahvahulga saatel küünlapäeva missa ja Niguliste kirikusse. 1407. aastal hakati ehitama ainsat augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster oli Vadstena klooster Rootsis.
teostavate käsnikega-komtuuride ja foogtidega. (ka nn Liivim ordu, kuid pollnud siiski iseseisev pol üksus, vaid osa Saksa ordust ja hakkas alles 15.saj keskel ordu Preisimaa keskvalisuse alt iseseisvuma) Ülejäänud p-d, maaisandad eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele ka ilmalikud kohustused langesid. Piiskopid pidid jagama võimu toomhärradest koosneva toomkapiitliga. 2. Riia peapiiskopkond-priikidest vanim, kaalukaim 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond-valitsemise muutis keeruliseks valduste killustatus 5. Kuramaa piiskopkond-vaene, iseseisvat pol ei ajanud, sest ordu oli selle 1290 inkorporeerinud st sealne p ja toomhärrad olid Saksa ordu preestrid Esialgu läänid polnud pärandatavad, langedes maaisandale pärast läänisaaja surma tagasi,
Hiljem on Saksa Ordu ja Taani kuningas oma vahel vaielnud, kas Taani kuningas müüs Ordule ka piiskopi nimetamise õiguse. Saksa Ordu poliitikaks oli saada piiskoppide ametisse nimetamine Roomas või Avignonis. Kui piiskopi valiti toomkapiitli poolt, siis sõlmiti nn valimiskapitatulatsioon - valimiskokkulepe, mida valiti hiljem kohustub tegema valijate heaks. Piiskopid valitsesid oma piiskopkondi ainuisikuliselt, aga praktiliselt pidid arvestama oma toomkapiitliga, al 15. saj olid sunnitud arvestama ka oma rüütelkonna e aadlikega. Vasallid pidid teenima piiskopi sõjaväes, osalema piiskopi poolt kokku kutsutud vasallide päevadel. Nad olid seotud ka läänitruudusega piiskopi suhtes. 15. saj keskpaigas laieneb läänide pärimisõigus. Pärusvalduse ja läänivalduse vahed kaovad. Probleemiks jääb see, kas piiskoppidel jääb eesostuõigus - 16. saj läheb see piiskoppidel kaduma. Kas vasallidel on õigus pantida oma lääne inimestele, kes on
annaabi.ee 
