Vastus: Kuu aja jooksul osteti kallimat bensiini 70 liitrit ja odavamat 30 liitrit. Ülesanne 2 Hinnaga 7000 eurot müüdi toodet 40 tk, hinnaga 5700 eurot müüdi 65 tk. Kulud olid vastavate tootmismahtude juures 22 000 eurot ja 33 000 eurot. Eeldades, et nii kulufunktsioon kui nõudlusfunktsioon on lineaarsed, leida a) kulufunktsioon; b) nõudlusfunktsioon; c) kasumifunktsioon; d) optimaalne tootmismaht ja vastav kasum. Olgu meil esimese tootmismaht x1 = 40 ning toomiskulud y1 = 22 000. Teine tootmismaht x2 = 65 ning toomiskulu y2 = 33 000. a) Kulufunktsioon lineaarsel kujul, kus q toodete arv, c ühe toote valmistamise muutuvkulu, C F - püsikulud. C(q) = cq + C F , == = 440 C F = y1-cx1 C F = 22000-440*40 = 22000-17600 = 4400 C(q) = 440q+4400 Vastus: C(q) = 440q+4400 b) Nõudlusfunktsioon lineaarsel kujul, kus p hind ja a,b kordajad. p(q) = aq + b = = -52 b = y2-ax2
See avaldab positiivsed mõju välisinvesteeringutele. 12 Nafta hinna tõus edendab siinsete põlevkivil rajanevate ettevõtete läbilöögijõudu. Kõrge nafta hind suurendab ka põlevkivi hinda ja konkurentsivõimet eksporditurul. Nafta kallinemine on pannud viimastel aastatel paljusid riike ja ettevõtteid otsima alternatiivseid energiaallikaid ning põlevkivi varude laialdasem kasutuselevõtmine on lähemate aastakümnete üks tõenäolisemaid arengusuundi. Suhteliselt madalad toomiskulud võimaldavad häid väljavaateid investeeringute saamiseks. Kuigi palgad on tõusnud on tootmine võrreldes arenenud riikidega siiski odavam. Odavad tootmiskulud muudavad eesti atraktiivseks investeerimismaana. Eesti turult on mugav odavama tootega siseneda näiteks Skandinaaviasse ja Baltikumi. Eksport eeldab kvaliteetset toodangut ning standardite järgimist nii tootmisel kui toodangu säilitamisel. Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemia valdkonna edasine areng oleneb
Loomulik monopol Konkurents ei võimalda saavutada optimaalset tootmismahtu (tootmismahu ökonoomsus!). Ainult üks ettevõte on võimeline saavutama tootmismahu ökonoomsuse (kulude madalaima taseme) Monopoolne ettevõte toodab odavamalt, aga müüb kallimalt kui konkurentsi tingimustes-ebaefektiivne konkurentsivorm. tekib siis kui ilma kahjumit saamata saab toota vaid üks ettevõte (Eesti Energia). Surub toomiskulud ja hinna niivõrd madalale. Kui jaguneb väiksemateks ettevõteteks, siis eeldame tootmiskulude kasvu toomisharus. Oligopol Üksikud suured ettevõtted Turule sisenemine on osaliselt raskendatud (valitsus ei takista) Toodang on sarnane või väga unikaalne toodang (masstoode) Hinnakontroll on osaline; ettevõtete vastastikune sõltuvus. Võimalik hinda mõjutada. Hinnaväline konkurents on äärmiselt oluline
Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida: a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 11 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Ülesanne 2-8 Firma toomiskulud q toote valmistamisel avalduvad järgmiselt: C(q)=5q+100 000. Saadav tulu on R(q)=7q. Leida: a) kuidas kasum sõltub tootmismahust (toodete arvust) q; b) kui suur on kasum 60 000 toote valmistamisel. Ülesanne 2-9 Muutuvkulu ühe toote kohta on 4 kr. Lisaks sellele kulub kuus 11000 kr ruumide rentimiseks ja 20000 kr kontoritöötajate palkadeks. Leida firma kulufunktsioon. Ülesanne 2-10 On antud firma kulufunktsioon C(q)=55q+5000. Hinna ja nõutava koguse vaheline seos on
Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta. Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 2.9 Kirjutada välja firma tulufunktsioon, kui toote hind on 25kr. 2.10 Firma toomiskulud q toote valmistamisel avalduvad järgmiselt: C(q) = 5q + 100 000. Saadav tulu on R(q) = 7q. Leida: a) kuidas kasum sõltub tootmismahust (toodete arvust) q; b) kui suur on kasum 60 000 toote valmistamisel. 2.11 Leia, millised joonisel 21 toodud graafikutest võivad kirjeldada nõudlusfunktsiooni, millised pakkumisfunktsiooni. Joonis 21