hauakambrisse. Raamatu peategelased Agrippina Väepealiku Germanicuse tütar, keiser Caligula õde ja armuke, Claudiuse naine ja regent ning Nero ema ja armuke. Üldiselt salakaval naine, kes oli valmis maksku mis maksab oma soove teoks tegema, seda isegi vere hinnaga. Anectius Misenumi laevastiku ülemjuhataja, kelle abil valmis Nero korraldusel Agrippina uputamiseks mõeldud uhke lõbusõidulaev. Kuigi Agrippina tookordsest vandenõust pääses, oli Anectius see, kes naise hiljem ikkagi kõrvaldas. Britannicus Claudiuse lihane poeg, kes Nero korraldusel mõrvati, kuna soovis pääseda ise valitsejaks. Caligula Agrippina vend, kes sai troonile 37. aastal. Rahvas armastas teda tema suurejooneliste lõbustusürituste tõttu. Mõrvati 24. jaanuaril 41. aastal. Claudius Rahva poolt kõige soositum keiser läbi aegade, kes adopteeris Nero. Ta valitses aastateil 41-54
lääne otsa all võis paikndeda 1333 mainitud kelder, sama hoone juurde kuulus arvatavasti ka esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes
Neis piirkonnis on 6 iseloomulik ka nii põllu- kui rohumaade püsivus rohkem kui 100 aastat. 3.1 Maastik Eesti maastikuteaduse rajaja Johannes Gabriel Granö eristas 20. sajandi algul Lahemaana Põhja-Eesti rannikumadaliku kõige enam liigestatud osa, millest rahvuspargi piiresse jääb nelja suurema poolsaare ja lahtedega ala. Tänane Lahemaa rahvuspark on oluliselt suurem tookordsest maastikurajoonist, kuuludes maastikulise liigestuse järgi mitmesse erinevasse maastikurajooni. Lahemaa rahvuspargi maismaa-ala hõlmab peamiselt kolme maastikurajooni: Põhja-Eesti e Soome lahe rannikumadalikku ja saari, Põhja-Eesti e Harju lavamaad ja Kirde-Eesti e Viru lavamaad, vähesel määral ka Kõrvemaad. Rahvuspargi mereala hõlmab Soome lahte. Tähelepanuväärseks pinnavormiks alal on Põhja-Eesti klint, mis sisemaise astanguna moodustab
Uueks nähtuseks ja tahvelmaali taasilmumine 13.sajandil Bütsantsi tahvelmaali eeskujul Laiemalt levivad tahvelmaalid siiski 14.sajandil Suur murrang 14.sajandil - trükikunsti leiutamisega. Kui ilmuvad trükitud raamatud, kaovad käsitsi kirjutatud raamatud ja miniatuurmaalid surevad välja Kujutavat kunsti võib jagada kaheks, murdepunktiks katkuepideemiaga 1348 - 1350 Sellesse epideemiasse surid 30-40% Euroopa tookordsest elanikkonnast Varasem kujutav kunst oli pidulik ja suursugune Pärast epideemiat ilmuvad kunsti traagilised kannatajad (Kristuse kujutamisel - nüüd kohutavalt kõhn, ära piinatud ristilöömisel) Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid Nende töödega püütakse usklikke lepitada Katk kaob koos sanitaarsete olude paranemisega 18.sajandi alguses Uueks nähtuseks on ka tiibaltarid
annaabi.ee 
