Taolisi inimesi enamasti ei näe leti taga sente lugemas, et oma Laua lapikut kätte saada. Esimese näite puhul julgen ma oletada, et otsitakse maitseelamust ja midagi, mis tekitaks parajalt lõbusa tuju, et seltskondlikku vestlust natuke elavdada. Teise näite puhul ei ole asjade lahti seletamine nii lihtne, sest minu arvates ei maitse viin hästi, mingit stiilitunnetust ta ei näita ja liigtarbimise puhul muudab ta inimesed ilma kriitikameeleta ahvideks.(teist näidet pole ju toodudki) Tegelikult on massilise kange alkoholi tarbimise põhjuseid mitu, noortele on tegu millegi ahvatleva, saladusliku ja tihti vanuse poolest kättesaamatuga, sellest võib omakorda välja areneda alkoholism. Tegu on haigusega, mille käigus organism hakkab sõltuma etanoolist e. piiritusest. Haiguse arenedes hakkab inimese isiksus lagunema, ta muutub labaseks, vägivaldseks, paranoiliseks ja haiguse lõppjärgus täiesti dementseks. Kui tal endal või teda
mida ta oli tundnud seoses tütre sees kasvavast vägisi soetatud venelase lapsehakatisest. Juhan tõuseb püsti ja sõimab Roosi Augustit ning Võllamäe Jaaku. Miilits Rause lööb kartma ning teeb ettepaneku Matsult lahkuda. 5.Peatükk · Ella pannakse Ilmega ühte kongi, Ella kujutab ette, et Hilda on tema tütar Leili ega lase Ilmet lapsele lähedale. Ilme peab Ellat hullumeelseks. · Ülekuulamised*** Ühel päeval enam Ellat kongi tagasi ei toodudki. Ilme viidi sauna, pesti puhtaks ning teatati, et vanglaülem tahab teda näha. · Ilmet ootab ees rikkalik söömaaeg, meessoost vanglaülem justkui pahandab karmilt naisülemaga, et miks naine ning laps on alatoidetud, väike tüdruk haav täis jne. · Ilmel lubatakse minna, kuhu ta aga soovib, Lembit jääb pantvangiks, naine peab Taavi Raudoja kätte saama ning viimane vabastaks poja vangistusest, kui tuleks vanglasse.
Raamatu lõpus ütleb Jon tähti vaadates, et ta näeb, et lugu lõpeb hästi. Järeldan ,et sel hetkel sai neile selgeks, et nad ikka jäävad kokku, kuna nende ellu on saabunud taas midagi ühist, mille nimel võidelda. Võin öelda, et raamatu juures oli üldiselt kõik positiivne minu jaoks. Muidugi tekkis ka näiteks negatiivseid tundeid, kus elasin kaasa Jonile ja Megnhildile, kuid raamat ise oli väga hea. Arvan ,et negatiivne oli see, et lõpuks ei toodudki välja seda, mis Jonna terve see aasta, kui ta kadunud oli, tegi. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid, miks seda välja ei toodud, kuid arvan, et raamatu sündmustik oligi nii üles ehitatud ja sobis paremini, kui seda osa sinna juurde ei mõeldud. Kuna kõik raamatud tavaliselt lõppevadki nii nagu lugeja võibolla soovib või ei sooi, siis selle raamatu puhul ei saagi aru, milline lõpp oleks parem olnud, kas teadmatus või teadmine. Tegelikult saan ma Jonnast aru
et isand vabastas ta vabast tahtest või testamendiga, palju orje ka vabastati. Lõuna Ameerikas juba 1800 paiku elas musti sama palju kui orjuses musti. Briti kolooniates kakariibimere kolooniates oli orjade võimalused saada vabaks kõige väiksemad. USA on paljuski erandlik kaasus. Esmalt seetõttu, et sinna( algselt briti kolooniatesse) toodi vähem orje kui mujale. 1800 a elas USA-s 1 milj orja. Nii palju ei olnud kunagi põhja- ameerikasse kunagi toodudki ( kõige rohkem toodi 400 tuhat)1800 oleks pidanud ameerikas olema 200 tuhat, kui orjade suremus oleks seal olnud kui kariibidel. Usa ainuke piirkond kus orjade iive oli tugevalt positiivne. 1800 aastast oli keelatud orjade sissevedu. Olgugi et illegaalne orjakaubandus jätkus, kuid kodusõja ajaks oli orjade arv juba 4 miljonit, kuigi praktiliselt kedagi juurde ei olnud toodud. Põhjused: tuleb arvestada USA palju soodsamat kliimat, see oli mitte ainult valgete aoks vaid ka mustade jaoks
annaabi.ee 
