A groklimaatilised näitajad isel. kui palju saavad taimed päiksesekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on veg.per. V egetatsiooniperiood aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse I ntensiivne pm saavutatakse toodangu kasv väikesel maaalal, mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi. E kstensiivne pm puhul tagatakse toodangukasv, laiendades pmmaad ja/või suurendades kariloomade arvu. Maareformtähendab maaomandisuhete ulatusliku ümberkujundamist poliitilistel eesmärkidel. Eksporditoetusriiklik toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijatele, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised. Impordimaksmaks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu.
kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris
Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris.
metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris.
ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris.
annaabi.ee 
