TAPASAAGIS Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4- 1,5 kg). Rümpasaagis 65%. Nuumatud hanedel ja partidel võib ulatuda 85%-ni, kuna sisaldab palju rasva. VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g. Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g lipiide. Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu. OMADUSED Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%. Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid. Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%). Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine. 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb
Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud.
Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibi mise aeg Lehter 89 15 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste 20 valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. minut
rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid. Linnuliha on kõrge valgusisaldusega (kana- ja
Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8…2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%). Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada. Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid.
annaabi.ee 
