ja deemonlike teostega. Tuntumad maalid ongi “Seitse surmapattu”(u. 1480), “Lõbude aed” (u. 1500) ja “Narrilaev”(1490-1500) Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Arvatakse, et siin on leidnud väljendust katoliku kiriku poolt usklike mõjutamiseks levitatud põrgukujutelmad. Kõike seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise uskumapanevusega. Ta tööd võluvad ka oma suurepärase värvikäsitluse ja meisterlike maastikufoonidega. Tema stiil on ainulaadne ja rabavalt vaba. Tema tööd on ühteaegu oivalised ja hirmutavad. Ta väljendas nii pingelist pessimismi, peegeldades selle aja rahutusi. Kuna ta elas keskaegses perioodis, mil see läks üle uuele ajastule, siis tema maalid kajastasid samuti muresid selle muutuva maailma pärast. “Seitse
kirjeldab epideemilise nägemiskaotuse küüsi langenud riigi ja inimeste totaalsesse kaosesse vajumist. Esimesed mõned sajad valgushaigusse nakatanud isoleeritakse ühiskonnast ning suletakse hullumajja, kus ühed organiseeruvad peagi võitluseks võimu ja kõige jäledamate privileegide eest ja teistele jääb üle võidelda vaid väärikuse säilitamise nimel. Väljaspool hullumajamüüre jätkab epideemia oma tööd, kuni tontlikku valgesse pimedusse mattub kogu maa. Allikad https://en.wikipedia.org/wiki/José_Saramago https://en.wikipedia.org/wiki/David_Mitchell_(author) https://www.youtube.com/watch?v=uwxoDRYJ7_M «Uuem kirjandus» Jan Kaus 2015
Altari vasakpoolsel osal on kujutatud Eedeni aeda. Maal kujutab langust, väljaajamist Eedeni aiast (pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine) See on üks helgemaid teoseid Boschi loomingus Tagaplaanil on naljakalt maalitud loomad, kui hästi uurida, leidub ka siin Boschile omaseid kummalisi fantaasiasünnitisi. Keskmisel osal on kujutatud maine elu oma pattudega. See on veeuputuseelne maailm oma pattude ja rikutusega. Kolmandal osal on kujutatud põrgut - tontlikku ja äraspidist piinade ja sandistuste maailma (karistus põrgupiinade näol). Põrgupiinade kujutamisel puhkes Boschi sünge ja sarkastiline fantaasia eriti õitsele. Jan van Eyck (u 1390-1441) Abielupaar Arnolfini portree" Maalil on kõik Madalmaade 15.saj maalile omased iseärasused, millest oli juttu eespool. Maal kujutab itaalia ärimeest ja tema tulevast naist abieluvande andmisel. Tseremoonia tunnistajad paistavad peeglist pildi tagaseinal, üks neist oli kunstnik ise.
Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega. Tema tööd on samuti äärmiselt võluva värvikäsitluse ja meisterlike maastikufoonidega. Boschi piltide unenäolik salapära koos peente värvimängudega on suureks inspiratsiooniallikaks 20. sajandi sürrealistidele. Triptühhon ,,Lõbude aed", ,,Püha Antoniuse kiusatus". PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525-1569) Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt
kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega. Boschi kolmeosaline altarimaal. http://www.google.ee/imgres?q=HIERONYMUS+BOSCH&hl=et&biw=1366&bih=665&tbm=isch&tbnid=hKT6lrzdOaj6RM:&imgrefurl=http://garconniere.tumblr.com/post/649032647/hieronymus- bosch&docid=fE6b0bKCD1FbTM&imgurl=http://www.grudart.net/images/stories/Bosch/hieronymus-bosch1024.jpg&w=1024&h=768&ei=OgEgT7n1Cc-k-
Kaptenile tulnud mõistus pähe alles siis, kui laev oli jäänud marutuulte kätte. Pärast mitmetunnist heitlust põrgatud vastu kari, ja kui laev vajuma hakanud, hüüdnud van der Decken meeleheites: "Jõuan ikka ümber neeme, kas purjetan või viimsepäevani!" Kurat kuulnud kapteni sõnu ja teinud temast "lendava hollandlase", kes peab igavesti sõitma mööda maailmamerd, leidmata kuskil rahu. Järgnenud sajandite jooksul hakati "lendavaks hollandlaseks" nimetama tontlikku laeva, mis meremeestele ilmus, ennustades tihti laevahukku. Viirastuslaeval olid punased laternad ja ta võis liikuda ebatavalise kiirusega, demonstreerides tontide tehnoloogilist võimsust. Mõnikord peatus see laev udus mõne tavalise laeva kõrval ja andis edasi postisaadetisi. Kui kirjad aga avati, selgus, et need on saadetud ammu surnud inimestele. Tondilaeva ilmumisi registreeriti kuni Teise maailmasõjani. Pärast seda on muud
Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega. Tema tööd on samuti äärmiselt võluva värvikäsitluse ja meisterlike maastikufoonidega. Boschi piltide unenäolik salapära koos peente värvimängudega on suureks inspiratsiooniallikaks 20. sajandi sürrealistidele. Triptühhon ,,Lõbude aed", ,,Püha Antoniuse kiusatus". PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525-1569)
annaabi.ee 
