edasi antud. Kõik oli väga täpselt ning jutule sarnaselt edasi antud, et lugejal selge kujtluspilt silme ette tekiks. 5.1 Eesti kunsnikest meeldisid mulle enim Piret Mildebergi illustratsioonid Juhan Jaigi raamatule "Tondijutud". Need olid joonistatud akvarelli ning pastellpliiatsitega. Igal illustratsioonil oli kujutatud tonti erinevate asjadega. Visuaalselt meeldis mulle tont, kellel olid pikad rohelised sarved ning kelle kõrval asjatasid karu ja rebane. Kindlasti on illustratsioonid tontidest seotud tondijuttudega. Iga pilt kujutab ühte lugu, juhtumust tondiga. Iga illustratsiooni keskel on tont, kes teeb või kelle ümber toimub midagi. Värvid on tumedamat tooni, samas on mõned pisikesed asjad väga ilusat heledamat tooni, mis toob need kaunilt esile. Minus tekitasid kõige rohkem huvi pisidetailid tontide juures - kuidas olid joonistatud varbad, nägu, nina ning taustal olevad puud ning teised loomad.
Kui lugeda Ridala armastus luulet, siis tegu on rohkem armastuse kirjeldamisega läbi looduse vaatevinklist. Ridala luules on palju looduskirjeldusi. Ta oli pärit Muhumaalt ning kasutas seda ära oma loomingus: kodusaar, rand ja meri. ,,Rand, kuldne, unistustega" nõnda kirjeldab Ridala kodumaad ,,Noorusmaas". Tema kirjeldused on üksikasjalikud ning värvikad. Enno tähtsaimaks loomingu allikaks oli tema ema ning vanaema laulude ning juttude muinasmaailm tontidest ja taluhaldjatest. ,,kuulda üksi hingamist, nagu unenäo sõudu, taluhaldja liikumist." nõnda jutustab ,,Õhtu kodutalus". Enno luules on pidevalt läbivaks teemaks igatsus koju, igatsus kauguse, igatsus lõpmatuse järele. ,,Oo hing, kas tunned, kuhu surevad kõik sihita teed? Oo hing, kas tead, kuhu lõpevad kõik teeta sihid?" nõnda küsib Enno ,,Igatsuse laulus" Ridalale on väga iseloomulik luuleridade paigutus, mis omakorda moodustavad omaette
ei suuda olla keegi muu kui Barbie, olles sama vähe võimeline rollivahetuseks kui Kai vanemad. "Milline originaalsus!" on Barbie suus äärmiselt halvustav lause. Kõhuuss on hoopis teistsugune: ta jagab Kai fantaasiamaailma, nende mängud seisnevad peamiselt ühises kujutlusvõime lennus, millesse mõlemad annavad oma panuse; kõhuuss Tõnise oma paistab silma eriliselt hoogsa absurdilembusega. Lood, mida Kai ja kõhuuss koos välja mõtlevad, moodustavad teksti tekstis. Lugu tontidest, kes näevad välja nagu makaronid, pakub väljamõtlejaile palju lusti ning ajab hiljem, kui Kai oma vanematele makarontontidest räägib, ema ja isa peaaegu paanikasse. Tüdruku ohjeldamatu fantaasia on teiseks ajendiks, miks vanemad otsustavad tüdrukule Barbie osta et ta mängiks nagu normaalsed lapsed. Nõnda on erinevad jutustamise tasandid üksteisega seotud ja tingivad üksteist. Kai ja kõhuussi lugudes on täheldatavad samasugused opositsioonid kui
Susi ise aga kiikas korra vangikongide poole ja nägi, et need on tühjad. Susi taipas, et Karu, Rebane, Haldjas ja Kassikakk on kuskil peorahva hulgas. Ja üks kummitustest pidi olema inimesekutsikas. Susi mõtles natuke ja vaatas rahva hulgas ringi ja ta silmad jäid pidama ühele suurele loomale, kes võis olla sama suur kui Karu, ja väiksmale olendile, kes võis olla Rebane. Natuke eemal seisis ka Haldjas ja muidugi võis olla üks tontidest Kassikakk. Susi kamandas valvurid neid kinni võtma. Susi valvurid hakkasidki nende poole astuma, odad käes. Karu oli oma julguselaeka lahti saanud ja sealt leidnud paberitüki, millel oli kirjas: ,,Pea alati meeles, Karu, et just sina oled kõikidest metsaloomadest kõige julgem ja tugevam." Karu kordas seda veel mitu korda ja siuhsäuh olid kõik hundid, kaasaarvatud Susi Suur, pikali maas ja veetud vangikongi.
Tammiste küla "veskitondid" Oli küünlakuu, väljas oli pime ja tuul puhus. Veskivaremetest, mis asusid Tammistekülast paari versta kaugusel metsas, ei julgenud keegi mööda käia, sest just sel ajal võisid veskitondid liikvel olla. Saardaru küla mäeotsa talu oli vana ja must, kuid enne olid siin inimesed jõudsalt elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid ma...
annaabi.ee 
