Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem
Seal on kaks tiibhoonet. Aknad on nii ümarad kui ka kandilised. 6. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. 7. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu
lõpetatud töö tegemiseks kulutas kunstnik neli aastat, mille jooksul maalis üksinda 350 figuuri! Paarkümmend aastat hiljem maalis Michelangelo sama kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes jõulistes vormides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloomus avaldub ka tema maalides inimesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vorm huvitab kunstnikku rohkem kui värv. Tema tahvelmaalidest võiks veel nimetada tondot (tondo ümarformaadis maal) ,,Püha perekond" Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntuim tema nimega seotud ehitis on Peetri kirik Roomas. · Raffael (1483-1520) Raffael pole nii mitmekülgne kui tema kuulsad kaasaegsed, kuid võib-olla just tema viib kõige täiuslikumalt ellu kõrgrenessansi maalikunsti ideaalid. Raffael kujutab harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus ümbruses. Puudub Vinci salapärane romantika ja Michelangelo traagiline paatos
Maalikunstis on Michelangelo suuri maks tööks Sixtuse kabeli kaunistamine Roo mas. Paarküm m end aastat hilje m maalis Michelangelo sa ma kabeli seni tühjaks jäänud idaseinale ,,Viimse kohtupäeva" stseeni, mille rahututes j õulistes vor mides on juba aimata lähenevat barokki. Michelangelo skulptoriloo mus avaldub ka tema maalides ini mesed neil on lausa käegakatsutavalt plastilised, vor m huvitab kunstnikku rohke m kui v ärv. Te ma tahvel maalidest võiks veel ni m etada tondot (tondo ümarfor maadis maal). Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntui m te ma ni me ga seotud ehitis on Peetri kirik Roo mas. Raffael- Raffael kujutab har moonilisi, terviklikke ini mesi rahulikus ümbruses. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega. Vatikani lossi kol m peoruumi ehk stanza`t. Neist kuulsai m on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon
annaabi.ee 
