vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud. Järve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus järves on 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand 3 Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle
4 21 5 R S-E Suurus Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Järve ulatus põhjast lõunasse on 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Euroopa normide järgi kuulub ta suurjärvede hulka. Pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku, arvestamata Peipsit. Võrtsjärv on madal järv. Keskmine sügavus on 2,8 m ja suurim sügavus ulatub 6 meetrini. Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Suhteliselt väheliigestatud kaldajoone pikkus on 96 km. Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Lainetus Vähene sügavus määrab ära lainete iseloomu. Laine on lühike 3 -5 meetrit ja murdub juba paarikümne sentimeetri kõrgusena. Suure tuulega võib lainete kõrgus küündida meetrini. Sel juhul segab lainetus vee põhjani. Seetõttu on järve vesi sogane ja väikese läbipaistvusega.
Üheks kõige väljakutsuvamaks ettepanekuks on kohalike kalurite ja ettevõtjate poolt olnud Võrtsjärve veetaseme reguleerimine laevalüüsiga. See võimaldaks tõsta keskmisi veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist, kalade massilist suremist ning tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärvel. Samuti on ettevõtjate hinnangul veetaseme reguleerimine oluline vee- ja loodusturismi arendamisel ning elanike motiveerimisel piirkonda elama jäämiseks. Foto 6. Võrtsjärve laevastik Tondisaare kaldal. J. Kaljuvee foto Kolm aastat tagasi valmis Võrtjärve veetaseme reguleerimise keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks vajalik eeltöö, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Nüüdseks on aga uuringud seiskunud enne sisulise analüüsini jõudmist. Põhjuseid miks töid enam ei rahastata on keskkonnaministeeriumil mitmeid. Kui keskkonnamõju hindamist lõpule ei viida, siis konkreetset vastust ei saagi ning keegi ei
Püsivat hoovustesüsteemi pole täheldatud, domineerivad tuultest tingitud hoovused · Vegetatsioonperioodil vesi kollakasroheline või rohekaskollase värvusega · Aastaringselt arvestataval hulgal hapnikku · Elustik üsna liigirikas. · Veereziimi mõttes läbivoolujärv (vesi vahetub u 1 aasta jooksul) · Keskmine veetase 34,6 m, madalaim 32,2 (1996), kõrgei 35,3 (1923) · Võib jagada põhja- ja lõunapoolmikuks Tondisaare kohal · Suurim sügavus 6 meetrit. Gasivool (bifurkatsioon) · Võrtsjärve vesikonna veestik jääb Eesti riigi sekka · Tähsamad lisajõed on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma · Väljavool Emajõe kaudu · Emajõe tagasivool (bifurkatsioon) seda ei juhtu igal aastal. Aga kui juhtub, siis enamasti kevaditi. Võib juhtuda ka talvel. · Järve majandamine kalastuse tõttu on Eestile väga oluline. Angerja populatsioon suur.
annaabi.ee 
